Venemaa ei pannud kaks aastat tagasi mobilisatsiooni ajal piire kinni, mistõttu võidi saata koos teiste välismaale lahkunutega üle maailma laiali oma agendid.

Eelmise kuu ühel teisipäeva pärastlõunal sõitis Maksim Kuzminov oma uude korterisse, kust avanes vaade palmidega ääristatud Hispaania rannale, teadmata, et teda ootab parkimismaja juures palgamõrvar, vahendab Wall Street Journal.

Vähem kui 150 meetri kaugusel paiknev kohalik politseijaoskond vajas reageerimiseks vaid mõne minuti, kuid tunnistajate sõnul oli endise Vene kopteripiloodi jaoks juba hilja. Mõrvar oli kadunud, sõites välja üle 28-aastase ohvri kuulidest läbistatud keha. Tema särgi kääridega läbi lõiganud meedik märkis ära viie väikese kaliibriga lasu täpsuse, millest üks läbistas otse tema südame.

Kuus kuud varem oli Põhja-Korea piiri lähedal asuvast Vene linnast pärit Kuzminov põgenenud Ukrainasse, tema ründehelikopterit Mi-8 tulistati väikerelvadest, kui ta lendas vaevalt 10 meetri kõrgusel maapinnast. Pärast kopteri Ukraina võimudele loovutamist sai ta 500 000 dollari suuruse vaevatasu ja julgustas kaasmaalasi tema eeskuju järgima.

„Kui see kõik teie ees avaneb, muutuvad teie vaated põhjalikult,” ütles ta Ukraina kaitseministeeriumi filmitud ja YouTube’i postitatud intervjuus. „Sa avastad lihtsalt värvide maailma.”

Nüüd on Kuzminovist – kes tulistati surnuks rannikuäärses kuurordis Villajoyosas, mis tõlkes tähendab „rõõmus linn” – saanud viimane nimi pärast Vladimir Putini sissetungi Ukrainasse langenud venelaste lahendamata surmajuhtumite järjest pikenevas nimekirjas. Hispaania ei ole kahtlustatavat tuvastanud, kuigi uurijad usuvad, et mõrva tellis Kreml, ütles uurimisega seotud ametnik.

Moskva ei eitanud piloodi tapmist. „Sellest reeturist ja kurjategijast sai moraalne laip just sel hetkel, kui ta kavandas oma räpase ja kohutava kuriteo,” ütles Venemaa välisluurejuht Sergei Narõškin riiklikule uudisteagentuurile TASS.

Pärast sissetungi Ukrainasse on silmapaistvad venelased hukkunud ebatavalistel asjaoludel kolmel kontinendil. Arvati, et mõnel on poliitiliselt õõnestavaid ideid, samas kui teised võisid sattuda kuritegelikule teele. Mõned võivad olla surnud loomulikel põhjustel. Kuid neid on piisavalt, et Wikipedia peab jooksvat nimekirja 51 nimega pealkirjaga „Vene ärimeeste kahtlased surmad (2022–2024).”

Ärimehed on leitud pooduna Londonis ja uppununa Puerto Ricos. Valitseva partei boss kukkus India hotelli katuselt alla ja 46-aastane teadusministri asetäitja suri Kuubalt tagasilennul seletamatusse haigusse. Hispaania politsei uurib endiselt gaasitootja Novatek JSC endise aseesimehe Sergei Protosenja ning tema naise ja tütre surma 2022. aastal nende Barcelona lähedal asuvas kodus.

Eelmisel kuul teatas Venemaa sõltumatu meedia, et Putini usaldusisiku ja naftahiiu Rosnefti tegevjuhi Igor Setšini 35-aastane poeg suri oma Moskva luksuskorterite kompleksis, mida tuntakse „Putini sõbra majana”.

Nendel surmajuhtumitel pole ilmseid Kremli sõrmejälgi. Mitte nagu mõne teise rühma puhul, kes mõrvati suurejooneliste operatsioonide käigus, mis olid kavandatud nagu teatrilavastused, mille stsenaarium on avalikkusele maksimaalset mõju avaldanud. Kaks kuud pärast ebaõnnestunud mässu käivitamist lasti Wagneri palgasõdurite grupeeringu komandör Jevgeni Prigožin 10 000 meetri kõrgusel õhku. Tema lennuk kukkus Putini järveäärsest elukohast umbes 60 kilomeetri kaugusel heinamaale.

Opositsiooniliider Aleksei Navalnõi mürgitati 2020. aastal kergesti tuvastatava närvimürgiga Novitšok, seejärel suri ta eelmisel kuul ootamatult Arktika vanglakoloonias, just siis, kui tema vabastamises oli kokku lepitud. Kreml on öelnud, et tema surma põhjuse peavad meditsiiniasutused välja selgitama. Vähesed läänes usuvad seda. „Ära saage valesti aru. Putin vastutab Navalnõi surma eest,” ütles president Joe Biden eelmisel kuul ajakirjanikele.

Kuzminovi maffia stiilis mõrv sobib Venemaa ja Lääne vahelise uue spioonisõja teise varjatud allhoovusega. Pärast Putini sissetungi on Ukraina ja tema lääneliitlased hoogustanud katseid õõnestada Venemaa riiki ja sõjaväge, meelitades ligi ülejooksikute voogu, millest nad loodavad, et sellest võib saada tulvavoog. Kreml on omakorda püüdnud järjest jooksikuid jahtida, et karmide näidete abil rohkem lahkumisi ära hoida.

Ukrainas lõi sõjaväeluure 24-tunnise vihjeliini „Ma tahan elada” Vene sõduritele, kes soovisid käed üles tõsta ja üle minna. Ukraina sõjavangide osakonna pressiesindaja Petro Jatšenko sõnul on selle kaudu lahkunud enam kui 260 inimest, samas kui veel 26 000 on helistanud ja igapäevased kõned kasvasid pärast Kuzminovi juhtumi avalikuks tulekut septembris korraks umbes 70%. Neid numbreid ei ole olnud võimalik sõltumatult kontrollida.

USA Luure Keskagentuur CIA on tootnud kolm videot, milles julgustatakse venelasi, eriti julgeolekuametnikke Washingtoniga koostööd tegema; videod koguvad üldiselt kümneid tuhandeid vaatamisi. Agentuur ütleb, et ei teeks neid edasi, kui nad ei veenaks venelasi üle tulema.

„Kutsun neid tegema seda, mida teised on viimase 18 kuu jooksul juba teinud, ja lööma meiega käed – meie uks on alati avatud,” ütles Briti spioonijuht Richard Moore eelmisel aastal Prahas peetud kõnes. „Nende saladused on meiega alati kaitstud.”

Prantsusmaa on tervitanud föderaalses julgeolekuteenistuses ehk FSB-s töötanud arsti Maria Dmitrijevat. Putini presidendivalve insener Gleb Karakulov liikus eelmisel aastal Türgi kaudu tundmatusse kohta. Venemaa opositsioonitegelase Mihhail Hodorkovski rahastatava Londonis asuva uurimisrühma Dossier Centre’ile antud videointervjuus ütles ta, et vastutas presidendi erasuhtluse turvamise eest ja saatis Putinit enam kui 180 reisil.

Boriss Bondarev oli diplomaat, kes teenis Venemaa alalises esinduses ÜRO juures Genfis, enne kui ta kaks kuud pärast sissetungi protestiks ametist tagasi astus ja Šveitsis varjupaika otsis.

„Minu kolleegid ütlevad: „Mida me saame teha? Kui midagi juhtub, siis see juhtub”,” ütles ta videokõnes. „Vene poliitiline mõtlemine muutub lihtsamaks ja lihtsamaks: kui on probleem, kõrvaldagem see lihtsalt.”

Operatsioon Kuzminovi meelitamiseks oli mõeldud kontseptsiooni tõestuseks, mille haudusid välja Ukraina sõjaväeluure agentuur, kaitseministeeriumi luure peadirektoraat ehk HUR, kuna Ukraina vasturünnak oli raskustes ja rünnaku all olev riik mõtles uute meetodite peale. Järgnevate kuude jooksul sai Moskvast tuhandete kilomeetrite kaugusel asuvast tühjenevast linnast pärit tavalisest piloodist proovikivi, kas kõrgetasemeline ülejooksja suudab Lääne-Euroopa mugavustes ellu jääda, saades raha ja uue identiteedi, mille Ukraina talle andis.

Tema ülehüppamise ja tapmise rekonstrueerimiseks rääkis Wall Street Journal piloodi naabrite ja tuttavatega Hispaanias – sealhulgas tema mõrva tunnistajatega – ning Hispaania, Euroopa ja USA politsei- ja luureametnikega; ja ukrainlastega, kes osalesid tema ja tema kopteri Venemaalt väljaviimise operatsioonis. Ajakirjanikud vaatasid üle ka Kuzminovi sotsiaalmeedia kanalid, mis on nüüd täis vihaseid postitusi, milles teda süüdistatakse reetmises, ja avalikke märkusi, mida ta tegi uimastel päevadel pärast Ukrainasse põgenemist.

Kreml ei vastanud kommentaaritaotlustele. Kui riiklik uudisteagentuur küsis Venemaa Julgeolekunõukogu aseesimehelt Dmitri Medvedjevilt mõrva kohta, vastas too: „Koerale – koera surm.”

Samal ajal kui Ukraina ja selle läänepoolsed toetajad kavandasid operatsioone Kuzminovi-taoliste ohvitseride värbamiseks, tugevdas Venemaa FSB nende peatamiseks vajalikku arhitektuuri.

Julgeolekuanalüütikute sõnul on agentuuri sõjalise vastuluure kolmas direktoraat ehk DKVR, mille ülesandeks on sõjaliste ülehüppamiste ärahoidmine, pärast sõda paisunud ja saanud FSB suurimaks osakonnaks. Selle missioon hõlmab 11 ajavööndiga riigis luuramist ühe maailma suurima sõjaväe järele kuni üksuse tasemeni. Juba enne hiljutist laienemist oli DVKR tohutu: rohkem kui 20 selle agenti valvasid sõjaväelasi ühes väikeses õhuväebaasis Kaluuga oblastis, kus oli vaid kuus lennukit, selgub FSB 2012. aasta lekkinud dokumentidest, mis avaldati Venemaa uurimisveebisaidil Agentura.

Euroopa julgeolekuanalüütikud väidavad, et see kodumaiste ja välismaiste luureagentuuride võrgustik on pärast Ukraina sissetungi alguses valitsenud kaost taastanud oma usalduse ja mõju. Väidetavalt oli Putin varakult pannud FSB kõrged juhid Ukraina vastupanu halvasti hindamise tõttu koduaresti. Euroopa pealinnad saatsid välja umbes 400 Vene diplomaati, kellest paljud arvati olevat spioonid.

Putin vabastas hiljem FSB ülemused, otsustades auastmeid mitte tühistada. Ta hoidis Venemaa piirid lahti, võimaldades sadadel tuhandetel venelastel mobilisatsiooni eest põgeneda Euroopasse, Kesk-Aasiasse ja Kaukaasiasse – samal ajal kui nendega liitusid salaluure töötajad, kes ehitasid uuesti üles diplomaatiliste väljasaatmiste tõttu kärbitud ridu, väidavad Euroopa ametnikud.

Endine KGB polkovnik president Putin on juba ammu öelnud, et jahib vene ülejooksikuid: „Mida nad vastutasuks saavad, need kolmkümmend hõbeseeklit, nad lämbuvad nende peale,” ütles ta kord pressikonverentsil pärast seda, kui reporter küsis, kas ta on kunagi allkirjastanud korralduse paguluses elavate reeturite likvideerimiseks.

USA ja Euroopa luureametnikud väidavad, et tema spiooniteenistused muutuvad nüüd jultunumaks ja loovamaks eriarvamuste mahasurumisel välismaal. Analüütikute sõnul on piirid Venemaa kolme peamise luureagentuuri – FSB, sõjaväeluure GRU ja välisluure SVR-i – vahel hägustumas, mistõttu on keerulisem teada, kes operatsiooni eest vastutab.

„Varem olid teenistused väga eraldiseisvad, kuid nüüd vahetavad nad töötajaid ja varasid,” ütles Venemaa julgeolekuteenistustest üle 20 aasta kirjutanud Andrei Soldatov. „See on täpselt nagu Stalini aeg,” lisas ta, kui Nõukogude diktaator lõi uue agentuuri nimega SMERSH ehk „Surm spioonidele”.

Üha enam kasutavad nad operatsioonidel ka välisriikide kodanikke.

Möödunud aastal vahistasid Briti korrakaitsjad viis bulgaarlast, keda süüdistati Moskva kasuks spioneerimises, hoides muu hulgas silma peal Londonis viibivatel venelastest pagulastel. 2023. aasta aprillis põgenes ärimees ja Putini lähedase liitlase poeg Artjom Uss Serbia kuritegeliku jõugu abiga Itaalias koduarestist ja vältis USA-le väljaandmist. Teda peeti kinni seoses kriminaalsüüdistusega sõjatehnoloogia sanktsioonide rikkumises. Uss ütles, et süüdistused olid poliitiliselt motiveeritud.

Välisriikide kodanike kasutamine on tagasipöördumine stalinistliku ajastu tavade juurde, mil hispaanlasest palgamõrvar Ramon Mercader liitus Nõukogude luureaparaadiga, lüües jääkirka Leon Trotski otsaesisele ja saates selge sõnumi teistele režiimi vaenlastele.

Tänaseni tähendab Venemaal „Mercaderi saatmine” palgamõrvari saatmist.

Vaid üks mees helikopteris teadis, kuhu see läheb, ja see oli piloot Kuzminov, kes üritas oma kahte meeskonnakaaslast rahustada, kui ta raadio välja lülitas ja nende kopteri maapinnale nii lähedale alla lasi, et ükski radar ei tuvastanud tema järgmist käiku.

Nädalaid oli Vene õmbleja poeg ja Ukraina piloodi lapselaps Nõukogude Liidus kahelnud sissetungis, mida ta pidas ebaseaduslikuks ja mida juhtis president, keda ta pidas sõjakurjategijaks. Ukraina sõjaväeluure töötajad olid tema poole pöördunud ja pakkunud tohutut summat uueks eluks väljaspool Venemaad kahe tingimusega: ta lendab nende juurde helikopteriga ja osaleb seejärel dokumentaalfilmis, mis julgustab teisi teda järgima.

Ta lülitas 9. augustil oma helikopteri raadioside välja ja kasutas oma võimalust – rutiinset missiooni lennutada piirilinnast Pihkvast välja hävituslennukite varuosad ja kaks õhuväelast. Kui ta seda tehes üle rindejoone lendas, mõistsid kaks salongis olnud meeskonnakaaslast tema plaani ja hakkasid valjuhäälselt protestima.

Kuid nad ei saanud midagi teha: ainult Kuzminov teadis, kuidas lennata.

Ta püüdis neid rahustada, pakkudes juhiseid, mida ta hiljem meenutas, ütlesid tema ukrainlasest abilised: kui me maandume, ärge jookske.

Tema maandumiskoht oli võsastunud heinamaa metsalagendikul Ukrainas Harkivi linna lähedal umbes 30 kilomeetri kaugusel piirist ning niipea, kui kopter maad puudutas, jooksid tema kaks kamraadi Nikita Kirjanov ja Kušbaht Tursunov Venemaa poole. Ukraina väidab, et tema sõdurid käskisid neil peatuda. Kui nad seda ei teinud, lasti mõlemad maha.

Kuzminov lonkas, vasak reis sai teda kaose ajal kusagilt tabanud kuulist haavata, valu ilmnes adrenaliini kadudes.

Kui ta sattus oma uude koju, Kiievi turvamaja korterisse, filmiti teda dokumentaalfilmis „Vene lendurid”. Dokumentaalfilm oli üleriigiliselt eetris pühapäeval 3. septembril. „Film paljastab esimest korda meie riigi ajaloo võib-olla kõige edukamate erioperatsioonide üksikasjad,” seisis ühes sotsiaalmeedia reklaampostituses.

Pärast selle eetrisse jõudmist kandus venelaste viha reetmise üle parimal ajal kuvatavatesse uudistesaadetesse. „Leiame ta. Ma arvan, et ta ei ela piisavalt kaua, et kohtu ette astuda,” ütles üks luureohvitser, kes intervjueeriti Venemaa nädala uudiste saates.

Kaks nädalat hiljem saabus Kuzminov kohtumispaika Kiievi kesklinna pargis kohtuma oma abilisega, usaldades nüüd tema mõtteid varjutavat muret: kas venelased saavad ta kätte?

Ukrainas oleks tal turvaline, kinnitas tema abiline. Soovi korral võiks ta isegi Ukraina õhuväes lennata.

Ta võiks ka lahkuda.

„Me ei saa teid siin Ukrainas kinni hoida,” ütles üks ametnik Kuzminovile. „Kuid me peame ka olema teadlikud ohtudest, mis teie turvalisust ohustavad.”

Ta otsustas proovida õnne Hispaanias. Välja sõites ulatas Kiiev talle Ukraina passi, millel oli kahtlane nimi Ihor Ševtšenko – tavaline eesnimi, mis oli kombineeritud Ukraina rahvusliku identiteedi rajaja, 19. sajandi luuletaja Taras Ševtšenko perekonnanimega. See oleks samaväärne sellega, kui CIA annaks äsja vermitud ameeriklasele passi, millele on trükitud nimi „John Washington”.

Kuzminov valis Vahemere linna Villajoyosa, kus elab 36 000 inimest, sealhulgas üle 800 registreeritud elaniku Venemaalt. Tema paguluskodu oli rannavaatega neljatornilise korterelamute klastri üheksandal korrusel, mille üürnikud olid enamus välismaalased, ütles majahaldur. Sissepääsu juures olev plakat suurendas kindlustunnet: „Rajatised, mida jälgivad videokaamerad ja turvatöötajad.” Allpool võis lugeda väiksemas kirjas uksekella helistamise juhiseid, mis olid kirjutatud hispaania, inglise ja vene keeles.

Venelased palvetasid lähedal asuvas õigeusu kirikus ja ostsid toidukaupu Baltica-nimelisest poest. Rannapiirkonnal oli Venemaa organiseeritud kuritegevuse maine. Kolm aastat varem oli Hispaania politsei vahistanud ligi kaks tosinat peamiselt vene ärimeest piirkonnas, mida nimetati Vahemere rannikul ööklubides ja kinnisvaras raha peseva Ida-Euroopa maffiavõrgustiku keskuseks.

Hoone uusim elanik alustas kiiresti oma üksuse renoveerimisega, sageli ehitusriietuses, kui ta saatis teist töötajat hoonesse ja sealt välja. Ühel päeval küsis ta korteriühistu majahaldurilt, kuhu ta saaks prahti visata. Tema hispaania keel oli korralik, arvas majahaldur.

Varsti pärast seda pühkis see majahaldur parklat, kui kuulis karjeid, millele järgnes kummide vilin. Ta jooksis ja leidis Kuzminovi surnukeha, kes vaatas sissesõiduteelt üles, suu lahti.

„Kui helistasin hädaabinumbril,” ütles majahaldur, „teadsin juba, et mees on surnud.”