Kuna Euroopa seisab silmitsi oma suurima julgeolekuprobleemiga pärast Teist maailmasõda, peab ta üles ehitama oma kaitsevalmiduse, kirjutab Charles Michel.
Charles Michel on Euroopa Ülemkogu juht, vahendab Euractiv.
24.veebruaril 2022 oli kell 3:30 hommikul, kui mind äratas telefonihelin. Lugematud luurebriifingud, mis hoiatavad Venemaa sissetungi eest Ukrainasse, ei saa teid hetkeks ette valmistada.
Kui kuulsin Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski hauahäält telefonis ütlemas: „Meile kukuvad pommid, see on täielik invasioon”, teadsin sel hetkel, et kogu Teise maailmasõja järgne julgeolekukorraldus oli igaveseks muutunud. Ka EL peab sellega kiiresti muutuma.
Mõne tunni jooksul kohtusid ELi liidrid Brüsselis erakorralisel tippkohtumisel, et selgitada välja vastus sissetungile. Meie seas polnud sõnu vaja. Tegevus oli see, mida nõuti. See on hetk ajaloos, mida kõik meist ELi juhid mäletavad igavesti. Euroopa Ülemkogu kohtumisel tehtud otsused andsid märku geopoliitilise ELi sünnist.
Kremli valearvestus lihtsast kolmepäevasest sõjast Ukraina vastu, ELi kollektiivse ühtsuse alahindamine ja Ukraina otsusekindlus oma territooriumi kaitsta näitab pettekujutlust tema juhtimise keskmes. Kreml ei hooli oma inimeste heaolust, riigi õitsengust ega rahust piirkonnas.
Seevastu Ukraina ja selle rahvas on osutanud vastupanu, vallutades tagasi vallutatud territooriumi, tõrjudes Vene mereväge Mustalt merelt ja tekitades Vene vägedele suuri kaotusi.
Kaks aastat pärast sõja algust on nüüdseks selge, et Venemaa ei peatu Ukrainas, nii nagu ei peatunud ta kümme aastat tagasi Krimmis. Venemaa jätkab oma destabiliseerivat taktikat – Moldovas, Gruusias, Lõuna-Kaukaasias, Lääne-Balkanil ja veelgi kaugemal Aafrika mandril.
Venemaa on tõsine sõjaline oht meie Euroopa mandrile ja ülemaailmsele julgeolekule. Kui me ei saa ELi vastust õigesti ega toeta Ukrainat Venemaa peatamiseks piisavalt, oleme järgmised.
Seetõttu peame olema kaitseks valmis ja minema üle „sõjamajanduse” režiimile. On aeg võtta vastutus oma turvalisuse eest. Me ei saa enam loota teistele ega olla valimistsüklite meelevallas USA-s ega mujal.
Peame tugevdama oma sõjalist võimekust nii Ukraina kui ka Euroopa jaoks, et kaitsta demokraatlikku maailma. Tugevam EL aitab kaasa ka tugevamale NATO liidule ja tugevdab meie kollektiivkaitset.
Kuigi võime olla uhked selle üle, kui kaugele oleme jõudnud, on veel palju, mida saame ja peame ära tegema.
Kaks päeva pärast sõja algust helistas Zelenski, et Euroopa saadaks relvad. Koos kõrge esindaja Josep Borrelliga tegime ELi liidritega koostööd, et toimetada Ukrainale surmavaid relvi. See oli esimene kord meie liidu ajaloos. Samal nädalavahetusel jõudsid esimesed relvad Ukrainasse.
Euroopa pühendumus Ukrainale ja selle rahvale on sellest ajast saadik olnud igal Euroopa Ülemkogul vankumatu.
Oleme astunud üles ka militaartööstuse rindel. Euroopa kaitsetööstus on sõja algusest saadik oma tootmisvõimsust 50% võrra suurendanud ja järgmise aasta lõpuks kahekordistame laskemoona tootmise üle 2 miljoni mürsuni aastas.
Samal ajal püüab Kremli propaganda kogu meie kontinendil meie kodanikke veenda, et Ukraina sõda ei puuduta meid, kurnab meie eelarveid ja lõhestab meid. Need on jultunud valed. Peame tegema rohkem Ukraina abistamiseks ja oma kaitse tugevdamiseks. Peame rääkima mitte ainult diplomaatia, vaid ka võimu keeles.
Venemaa kulutab sel aastal kaitsele 6% SKTst, samas kui EL kulutab endiselt keskmiselt vähem kui NATO eesmärk 2% SKTst.
Euroopa pole aastakümneid piisavalt investeerinud meie julgeolekusse ja kaitsesse.
Täna seisame silmitsi suurima julgeolekuväljakutsega pärast Teist maailmasõda, seetõttu peame üles ehitama oma kaitsevalmidust. See nõuab meie mõtlemises radikaalset ja pöördumatut nihet strateegilise julgeoleku mõtteviisi suunas.
Peame seadma Ukraina prioriteediks ja kulutama nutikamalt ja vähem killustatult.
Ukraina toetamine
Kuigi me suurendame oma kaitsevõimet, peame tagama, et Ukraina saaks lahinguväljal selle, mida ta vajab. Ukraina sõdurid vajavad taeva kontrollimiseks kiiresti kuule, rakette ja õhutõrjesüsteeme.
Peame kasutama Euroopa eelarvet Ukrainale sõjavarustuse ostmiseks ja kasutama Venemaa liikumatutest varadest saadavat ootamatut kasumit Ukrainale relvade ostmiseks.
Ostke rohkem koos
Peaksime seadma eesmärgiks kahekordistada 2030. aastaks seda, mida me Euroopa tööstuselt ostame. See annab meie ettevõtetele suurema prognoositavuse. Mitmeaastased lepingud motiveerivad neid ka oma tootmisvõimsust suurendama.
See tugevdab meie kaitsesektorit ja suurendab kaitsevalmidust, luues töökohti ja majanduskasvu kogu ELis.
Muutke juurdepääs rahastamisele lihtsamaks
Investeeringud julgeolekusse on kallid, kuid ilma nendeta ei saa me oma kaitsetootmist suurendada. Peame hõlbustama tööstuse võimalusi avaliku ja erasektori rahastamisele lihtsamaks juurdepääsuks.
Euroopa kaitsevõlakirjade emiteerimine, et koguda raha materjalide ostmiseks või meie tööstusesse investeerimiseks võib olla võimas vahend meie tehnoloogilise innovatsiooni ja tööstusbaasi tugevdamiseks.
Peame kaaluma Euroopa Investeerimispanga mandaadi laiendamist ja laenupoliitika kohandamist, et saaksime oma Euroopa kaitsetööstuse toetamiseks rohkem ära teha, st muuta kahesuguse kasutusega kaupade määratlust.
ELi juhid kogunevad uuesti Brüsselis kaks aastat pärast seda pöördelist Euroopa Ülemkogu kohtumist. Praegusel globaalse ajaloo üliolulisel hetkel peame olema kaitseks valmis, vastates ohu kiireloomulisusele.
See võitlus nõuab tugevat juhtimist – et koondada meie inimesed, ettevõtted ja valitsused uue julgeoleku- ja kaitsevaimu poole kogu meie kontinendil.
Kui tahame rahu, peame valmistuma sõjaks.
