Euroopa Liidu eesistujamaa Belgia andis teada uue pakendidirektiivi vastu võtmisest. Soome soovidega selles ei arvestatud, mis tähendab vajadust muuta senist pandipakendi süsteemi.
Direktiivi eesmärk on vähendada jäätmeid ja seada eesmärgid erinevate pakendite korduvkasutamiseks, vahendab Helsingin Sanomat.
Euroopa Parlament hääletab direktiivi üle hiljem sel kevadel.
Soome esitas direktiivi kohta vaide, mis puudutas kõrvalekaldumist joogipakendite korduvkasutamise eesmärkidest. Vaie on rahulolematuse väljendus: Soome hinnangul ei ole eeskirjades piisavalt arvestatud olemasoleva pandipakendi süsteemi väga kõrget taaskasutamise määra, mis Soomes on üle 85 protsendi.
Direktiivi järgi peaks alates 2030. aastast müüma 10 protsenti jookidest korduvkasutatavas pakendis. Kohustus ei kehtiks veinide, piimade ega kiiresti rikneva piima- ja taimsete jookide suhtes. Selle asemel kehtib muudatus mahlade, õllede ja karastusjookide kohta.
Toiduainetööstuse liidu hinnangul tähendab nõue, et Soomes hästi toiminud pandipakendi süsteemile tuleb luua paralleelmehhanism, mis võimaldab pakendeid korduvkasutada.
Toiduainetööstuse liidu jätkusuutlikkuse juht Satumaija Levón ütleb, et Soome operaatorid on äärmiselt pettunud joogitootjate ebaõiglasest kohtlemisest direktiivis.
Tema sõnul on tööstuse meeleolud kahetised, sest ühest küljest muutus regulatsioon tervikuna teostatavamas suunas. Näiteks kiiresti riknevat toodet nagu piim ei pea müüma korduvkasutatavas pakendis.
„On räägitud, et tagatakse pandipakendi süsteemi järjepidevus ja nii see on. Olemasolevaid süsteeme pole vaja muuta, kui need töötavad hästi. Kuid joogipakendite jaoks on eraldi korduvkasutuse eesmärgid ja neist ei saa kõrvale kalduda isegi tõhusa pandipakendi süsteemiga,” ütleb Levón.
Tarbija ei pruugi seda näha, kui ta lükkab oma tühjad pudelid poe koridoris asuvasse tagastusautomaati. Kaubandus ja tööstus peavad investeerima hoopis sellesse, et osa joogipakendeid tuleb korduvkasutada. Osa taarat saab lamestada või purustada samamoodi nagu varem ja taaskasutada toorainena.
Levón prognoosib mitmesaja miljoni euro suuruseid lisakulusid. Tema sõnul võivad need lõpuks kajastuda ka toodete hindades.
Levóni sõnul on sel kevadel olnud näha, et EL-i direktiivi saab muudatusi siiski veel lisada. Ta loodab, et Soome otsustajad ja saadikud mõjutavad siiski seda, et Soomes poleks vaja uut paralleelset joogipakendite süsteemi ehitada.
Restoranide ja kohvikute osas leebuti direktiivis algsetest ideedest, kus olnuks sunnitud kiires tempos üle minema paberipõhistelt ühekordsetelt anumatelt mitmeotstarbelistele anumatele.
Nüüd on direktiivi järgi kaasaostetavaid tooteid müüvatel ettevõtetel, näiteks restoranidel ja kohvikutel kohustus pakkuda klientidele võimalust osta oma anumas jooke või valmistoite lisatasuta.
Alates 2030. aastast peaks 10 protsenti kaasavõetavatest toodetest pakkuma korduvkasutatavates pakendites.
Pakendite ja pakendijäätmete direktiiv on aktuaalne ka pakenditööstuse jaoks.
Direktiivi pärast muret tundnud pakenditootjast Huhtamäki kommenteeritakse, et ettevõte on rahul sellega, et pikk protsess on edenenud ning regulatsiooni lõppfaasis on erinevate materjalivalikute ja taaskasutatavuse osas märgatud võtta arvesse pakendi keskkonnamõju.
Direktiiv seab üldised eesmärgid plastpakendites kasutatava taaskasutatud plasti osakaalule. Eesmärk ei kehti kompostitavale plastpakendile ega pakendile, kus plastik on alla viie protsendi pakendi kogukaalust.
Soome surus läbirääkimistel tugevamat positsiooni biopõhiste ehk taastuvat päritolu toorainest valmistatud plastide osas. Keskkonnaministeeriumi hinnangul algset ettepanekut tõepoolest täiustati.
Direktiiv keelab mõned ühekordsed pakendid. Nende hulka kuuluvad puu- ja juurviljade ühekordsed plastpakendid, toitude ja jookide ning vürtside ja kastmete ühekordsed pakendid hotelli-, restorani- ja toitlustusteenustes, väikesed kosmeetikapakendid hotellidele ja väga kerged kilekotid.
Suomi jätti ehdotuksesta lausuman, joka koski juomapakkausten uudelleenkäyttötavoitteista poikkeamista. Suomen mielestä säännöksissä ei ole otettu riittävästi otettu huomioon juomapakkausten pantillisten palautusjärjestelmien erittäin korkeaa kierrätysastetta, joka on yli 85 %. https://t.co/6T513IXyBw
— Ympäristöministeriö (@yministerio) March 15, 2024