Petteri Orpo valitsuse sotsiaalkindlustuskärped hakkavad kehtima aprilli alguses lihavõttepühade teisel päeval 1. aprillil ning kõige rohkem kannatavad madala sissetulekuga noored ja üksikvanemad.
Noorte jaoks on kärped suurimad võrreldes kulutustega. Suurimad kärped eurodes on suunatud madala sissetulekuga töötavatele peredele, kes saavad eluasemetoetust, vahewndab Iltalehti.
Nii selgitab sotsiaalkindustusameti Kela uuringujuht Signe Jauhiainen.
Esmaspäevast, 1. aprillist hakkab muu hulgas kehtima üldise eluasemetoetuse kärbe, mil väheneb eluasemetoetuse hüvitisprotsent ja tõuseb põhiomaosalus. See puudutab kõiki üldise eluasemetoetuse saajaid ehk enam kui 406 000 leibkonda.
Kõigile ei jõustu kärbe aga kohe, vaid hiljemalt järgmisel toetuste ülevaatamisel 2025. aasta märtsis.
Töötutoetus seevastu väheneb, sest töötutoetusest võetakse välja lastelisad ja kaitstud osa. Lastelisade kaotamine vähendab aastaga ligikaudu 100 000 inimese töötutoetust.
Kaitstud osa eemaldamine tähendab, et töötu ei saa enam teenida tulu, ilma et see mõjutaks töötutoetust. Seni on töötul olnud võimalik teenida 300 eurot kuus ilma et töötutoetus väheneks. Kaitstud osa eemaldamine tabab kõige enam neid, kes teevad osalise tööajaga tööd ja tööampsusid.
Valitsuse ettepaneku kohaselt väheneb õpilaste eluasemetoetus keskmiselt 76 euro võrra kuus. Tihti elatuvad tudengid ainult õppemaksust ja eluasemetoetusest, nii et 76 eurot on Jauhiaineni sõnul sissetulekute suhtes märgatav kärbe.
Eluasemetoetuse kärbe on töötutel keskmiselt 73 eurot kuus, üksi elavatel 70 eurot kuus, üksikvanematel 111 eurot kuus ja töötavatel 133 eurot kuus.
Tegemist on keskmiste summadega, st mõnel inimesel võivad kärped olla väiksemad või tunduvalt suuremad ehk mitusada eurot kuus.
Hinnangud, palju eluasemetoetuse ja töötutoetuse kärped toimetulekutoetuse saajate arvu suurendavad, on erinevad. Kela hinnangul on kasv umbes 20 000 toimetulekutoetuse saamise õigusega inimese võrra. Sotsiaal- ja terviseorganisatsioonide katusorganisatsiooni Soste hinnangul kasvab toimetulekutoetuse saajate arv 47 000 inimese võrra.
Terviseameti hinnangul suureneb toimetulekutoetuse saamise õigusega inimeste arv 2027. aastaks 100 000 inimese võrra ehk 27 protsenti.
Terviseameti andmetel saaks aastas toimetulekutoetust 475 000 inimest.
Leibkonna tasandil kasvaks toimetulekutoetuse saajate arv 245 000 leibkonnalt 303 000 leibkonnani ehk 2027. aastaks kasv 24 protsenti.
Praegu on juba toimetulekutoetuse saajaid, kes saavad lisaks töötutoetust ja eluasemetoetust. Kui eluasemetoetust kärbitakse, saavad nad rohkem toimetulekutoetust. On ka leibkondi, kellest saavad uued toimetulekutoetuse taotlejad, kuigi nad on varem ilma selleta hakkama saanud, ütleb Jauhiainen.
Kela on siiani suunanud kliente otsima soodsamat korterit, kui üür on ületanud omavalitsuse piirmäära.
Aprilli algusest on see seaduses. Muudatusega karmistatakse kriteeriume, mille alusel saab piirmäära ületavaid eluasemekulusid heaks kiita.
Jauhiaineni sõnul on oodata odavamat korterit otsivate inimeste arvu suurenemist. Osa kolib odavamasse korterisse, sest eluasemetoetust kärbitakse.
Jälgime, kuidas inimeste eluasemekulud muutuvad ja kui palju sellega seoses kolimisi toimub, sõnab ta.
