Vene väed jätkavad väikeste, kuid kiirete edusammudega väljaspool Ukraina idaosa linna Avdiivkat, mis on osaliselt tingitud Ukraina laskemoona puudusest ja lääneriikide abi vähenemisest.

Kuid on veel üks põhjus, miks Kremli väed selles piirkonnas edasi liiguvad: Ukraina nõrk kaitse, vahendab New York Times.

Avdiivkast läänes asuvas piirkonnas, mida Ukraina üritab kaitsta, asustavad hõredad algelised kaevikujooned, selgub kommertssatelliitide ettevõtte Planet Labsi piltidelt. Nendel kaevikuliinidel puuduvad paljud täiendavad kindlustused, mis aitaksid aeglustada Vene tanke ning kaitsta suuremaid teid ja olulist maastikku.

Avdiivka sai viimase üheksa kuu jooksul ägeda vastasseisu kohaks, millest kujunes üks sõja verisemaid lahinguid. Kui Venemaa vallutas linna 17. veebruaril, mis oli esimene suurem võit pärast eelmise aasta maikuud, väitis Ukraina armee, et on kindlustanud kaitseliinid linnast väljas.

Kuid Vene väed on nädala jooksul vallutanud kolm Avdiivkast läänes asuvat küla ja võitlevad vähemalt veel ühe küla pärast.

USA ametnikud ütlesid anonüümselt, et on murettekitav, et Ukraina ei kindlustanud oma kaitseliine varakult ega piisavalt hästi ning et ta võib nüüd silmitsi seista raskete tagajärgedega, kuna Vene üksused liiguvad aeglaselt, kuid kindlalt Avdiivkast edasi.

Briti sõjaväeluure teatas neljapäeval, et Vene väed on viimase kahe nädala jooksul jõudnud Avdiivka keskusest umbes 6 kilomeetri kaugusele, mis on väike, kuid ebatavaliselt kiire edasiminek võrreldes varasemate pealetungi operatsioonidega.

Ukraina komandöridel oli piisavalt aega kaitse ette valmistamiseks väljaspool Avdiivkat. Piirkonda on rünnatud alates 2014. aastast ja Ukraina on seda nõrgalt kaitsnud pärast seda, kui Venemaa alustas kaks aastat tagasi oma täiemahulist sissetungi.

Kuid Ukraina kaitsel väljaspool Avdiivkat on algelised muldkindlustused, sageli koos ühenduskraaviga, et jalaväelased jõuaksid vaenlasele kõige lähemal asuvatele laskepositsioonidele, kuid vähe muud.

Tugevate Ukraina kaitserajatiste puudumine selles piirkonnas on eriti silmatorkav, kui võrrelda Venemaa hirmuäratava kaitsega, mis nurjas Kiievi edusammud eelmisel suvel Ukraina vastupealetungi ajal, mis lõpuks ebaõnnestus.

Hoopis teistsugust pilti näitavad Venemaa kindlustused väljaspool lõunapoolset Verbove küla, mida Ukraina üritas sügisel tagasi vallutada, kuid mis ebaõnnestus.

Erinevalt halvasti kindlustatud küladest, mida Vene väed väljaspool Avdiivkat püüavad vallutada, on Verbovel kontsentriline kindlustusring. See algab piisavalt laiast kaevikust, et püüda kinni edasiliikuvaid tanke ja soomusmasinaid, millele järgneb draakonihammastena tuntud betoontakistuste võrk, mida kasutatakse ka sõidukite peatamiseks, ja lõpuks laialiulatuv kaevik jalaväe jaoks.

Veebruari satelliidipildid näitavad Venemaa mitmekihilist kaitset Verbovest läänes ning ümbritsevatel põldudel on näha tuhandeid mürsukraatreid.

Ukraina kaitse puudumisel on palju arvatavaid põhjuseid.

Ukraina ametnikud võisid eelmisel aastal olla liiga keskendunud pealetungi operatsioonidele, et pühendada vajalikke ressursse selliste mitmekordsete kaevikute ja tankilõksude ehitamiseks, mida Venemaa insenerid on alates 2022. aasta lõpust riigi lõunaosas ehitanud, ütlesid USA ametnikud ja sõjaväeeksperdid.

„Keda huvitas ja kes pidas vajalikuks – sest see on väga kulukas variant – kaitseliinide ehitamist? Mitte keegi,” ütles Ukraina armee erukolonel Serhi Hrabski, märkides, et Ukrainal oli sel ajal vähe ressursse.

USA ametnike sõnul võis mängus olla ka psühholoogiline element. Kui Ukraina väed Venemaa edasitungi nurjamiseks teatud alasid tugevalt mineeriksid, oleks see vaikiv tunnistamine, et tõenäoliselt ei vii nad tulevikus samas piirkonnas enam läbi rünnakuoperatsioone. Ametnikud ütlesid, et nad loovutaksid selle territooriumi tegelikult Venemaa vägedele.

Kui Moskva alustas Ukraina lõunaossa kaitseliinide ehitamist rohkem kui pool aastat enne Kiievi vastupealetungi, siis Ukraina näis olevat alustanud uute kindlustuste kavandamisega alles kolm kuud tagasi, kui valitsusametnikud teatasid töörühma loomisest, mis koordineerib tsiviil- ja sõjaväevõimude vahelisi jõupingutusi.

Ametnike sõnul lasub vastutus esimese kaitseliini ehitamise eest piirkonnas paiknevatel sõjaväeüksustel, samas kui järgmised kaitseliinid ehitavad tsiviilvõimud eratöövõtjate abiga. Ukraina peaminister Denõs Šmõhal ütles, et sel aastal on kindlustuste jaoks eraldatud umbes 30 miljardit Ukraina grivnat ehk umbes 800 miljonit dollarit.

Ukraina Donetski oblasti piirkonnad, kus asub Avdiivka on „pälvinud maksimaalset tähelepanu”, ütles president Volodõmõr Zelenski novembri lõpus rindejoone lähedal viibides, märkides „vajadust hoogustada ja kiirendada ehitiste ehitamist”.

Kuid lahinguväljalt pärit satelliidipilte ja sotsiaalmeedia sisu analüüsiva Black Bird Groupi analüütik Pasi Paroinen ütles, et pärast Zelenski visiiti pole „midagi märkimisväärset juhtunud”.

Paroinen lisas, et väljaspool Avdiivkat „on valmimas uued positsioonid, kuid need ei moodusta veel eriti suurt kaitseliini” ega ole mastaapselt võrreldavad Venemaa kindlustustega lõunas.

Ukraina võimud on öelnud, et neil napib inimesi, kes suudaksid ehitustöid läbi viia. Jaanuari keskel teatasid Ukraina lääneosa Ivano-Frankivski oblasti kohalikud ametnikud, et nad otsivad 300 töötajat, kes oleksid valmis aitama rajada kindlustusi enam kui 800 kilomeetrit ida pool asuvasse Donetski oblastisse.

„Meil on puudus inseneriüksustest. Ja isegi olemasolevatel üksustel puudub varustus,” ütles Hrabski. Võrdluseks, ütlesid tema ja Paroinen on Venemaal kaitseliinide ehitamiseks palju rohkem varustust, materjale ja kogenud töötajaid.

Tugevate kaitseliinide puudumist väljaspool Avdiivkat on viimastel päevadel hukka mõistnud mitmed Ukraina ajakirjanikud, harvaesinevas avalikus kriitikas sõjaväe vastu.

Viivitused kindlustuste ehitamisel tähendavad, et Ukraina sõjaväelased peavad nüüd Vene armee tule all olles oma kaitseliine tugevdama, mis muudab ülesande mitmekordselt keerulisemaks.

Hrabski ütles, et Venemaa takistab praegu Ukraina sõjaväelastel oma kaitset tugevdamast, pommitades neid järeleandmatult, sealhulgas võimsate liugpommidega, mis kannavad sadu kilogramme lõhkeaineid, mis võivad läbi murda isegi hästi ette valmistatud kindlustustest.

„Nende kaitseliinide kvaliteet ei ole piisavalt hea, et seista vastu Vene vägede massiivsele buldooseritaktikale,” ütles Hrabski.