Venemaa suursaadik Soomes Pavel Kuznetsov räägib, et Soome üritab sidemeid Venemaaga täielikult katkestada. Venemaa riiklik uudisteagentuur RIA Novosti intervjueeris Kuznetsovi enne, kui Soome valitsus teatas neljapäeval idapiiri sulgemise pikendamisest.
Peame Helsingi otsust piiri sulgeda üheks sammuks Soome võimude pikas otsuste ahelas, mis kõik on suunatud suhete täielikule katkestamisele Venemaaga, väidab Kuznetsov.
Kuznetsovi sõnul on Soome ja Venemaa vahel „raudne eesriie”, mida kahe riigi vahel pole kunagi olnud. Tema sõnul ei saa enam rääkida Venemaa ja Soome kahepoolsete suhete halvenemisest.
See puudutab nende täielikku hävitamist. Helsingi poliitika on viinud katastroofilise kokkuvarisemiseni kõigis kahepoolse suhtluse aspektides ning põhjustanud pikaajalist struktuurilist kahju meie riikide naabrisuhetele, mis on ehitatud venelaste ja soomlaste aastakümnete jooksul tehtud raske töö tulemusena, rääkis Kuznetsov.
Soome on idapiiri sulgemist põhjendanud Venemaa hübriidoperatsiooniga. Piir suleti järk-järgult eelmisel sügisel pärast seda, kui varjupaigataotlejate arv Soome idaosa piiripunktides järsult tõusis, vahendab Ilta-Sanomat.
Siseminister Mari Rantanen ütles neljapäeval, et Soome jätkab veel kaks kuud idapiiri sulgemist. Siseministeeriumi pressiteate kohaselt algaks tõenäoliselt taas relvaks muudetud riiki sisenemise nähtus, kui idapiiril oleks piiripunktid avatud.
Kuznetsovi sõnul on Soome „muutunud üheks Lääne alliansi realiikmeks, kelle poliitikat dikteeritakse ookeani tagant”.
Kuznetsovi sõnul reageerib Venemaa vastavalt sellele, kuidas NATO liikmelisus Soomet mõjutab.
Meetmed Venemaa kaitse tagamiseks selles piirkonnas, nagu Venemaa juhtkond on korduvalt väitnud, töötatakse välja, võttes arvesse seda, kuidas Põhja-Atlandi blokk „võtab üle” Soome territooriumi – kas riiki sisenevad välisbaasid ja sõjalised jõud, uut tüüpi ründerelvad ja nii edasi.
Soome sai NATO täisliikmeks 2023. aasta aprillis. Soome otsustas liikmestaatust taotleda pärast seda, kui Venemaa tungis 2022. aasta veebruaris Ukrainasse ja alustas sõda.
Kuznetsov ei usu, et Soome presidendivalimised vähemalt presidendikandidaatide arutelude ja üldise õhustiku põhjal olukorda mõjutaksid.
Kuznetsov võttis seisukoha ka Soome presidendikandidaatide seisukohtade kohta tuumarelvade paigutamisel Soome. Tema sõnul on Soomet tabanud „sõjaline paanika”.
Käimasoleva presidendivalimiste kampaania ajal ei ole mõned kandidaadid välistanud võimalust vähemalt lubada tuumarelvade transiiti läbi Soome. Selline samm oleks äärmiselt ohtlik ja ettearvamatu, eriti praeguses keerulises rahvusvahelises olukorras. Loodame, et terve mõistus võidab selles küsimuses, sõnas ta.
Koonderakonna presidendikandidaadilt Alexander Stubbilt ja valijate ühenduse kandidaadilt Pekka Haavistolt on muu hulgas küsitud, mida nad arvavad tuumarelvade paigutamisest Soome.
Stubbi sõnul magaks ta öösiti paremini, kui Venemaa presidendil Vladimir Putinil poleks kindlat infot, et Soomel pole tuumarelvi. Stubb pidas küsimust siiski teoreetiliseks ega uskunud, et Soome tuumarelvi paigutatakse. Lisaks selgitas Stubb, et „kõik” on nõus, et „Soomel ei ole püsivaid tuumarelvi”.
Keegi ei paku neid meile ja me ei taha neid, sõnas ta.
Haavisto sõnul oleks tuumarelvade paigutamine Soome ohtlik.
