Vladimir Putini ühe kuulsama oponendi, endise oligarhi Mihhail Hodorkovski sõnul on Venemaal kaks eraldiseisvat ühiskonda. Üks neist on „tavaline” ja teine „putinlik”.
Hodorkovski käis täna pühapäeval, 25. veebruaril Helsingis ja esines Kansalaistoril raamatukogu Oodi ees. Iltalehti küsis Hodorkovskilt pärast kõnet korraldatud pressikonverentsil, mis on kõige olemuslikum, mida me Soomes Putini puhul mõistma peaksime.
Hodorkovski sõnul on tegemist asjaga, mida ta on püüdnud Lääne liidritele selgitada ja millest tema sügavaks kurvastuseks on nad alles hiljuti aru saanud.
Neil on peas kujutlus, et nende vastas on kolleegid. Sarnane juht, kes töötab oma riigi huvide nimel. Aga Putin ei ole selline, sõnas ta.
Hodorkovski sõnul toimivad Venemaa kaks ühiskonda nii, et paljudel juhtudel saab näiteks kohtumajas täiesti normaalse istungi ja otsuse. Aga kui sa juhtud kuuluma nende kahe protsendi hulka, kelle asjad puudutavad Kremli, Putini või tema ringkonna huve, on olukord hoopis teine.
Õigussüsteem muutub [Vene julgeolekuteenistuse] FSB tööriistaks ja õigussüsteem enam ei tööta, lisas ta.
Sarnane olukord kehtib ka Venemaa tavahaiglate kohta, kus Hodorkovski sõnul saab tavajuhtudel rahuldavat ravi.
Kuid kahel protsendil juhtudest kutsub juhtivarst kirurgi ja ütleb, et te pussitate selle patsiendi surnuks. Nii toimib Putini ühiskond.
Hodorkovski sõnul ei saa Putiniga lihtsalt maha istuda ja läbi rääkida.
Putin on kaabakas. Temaga ei saa rääkida nõrgalt positsioonilt. Putin ei usu demokraatlikesse institutsioonidesse ega sellesse, et oleks võimalik leida mõlemaid pooli rahuldav lahendus. Kui olete läbirääkimistel nõrgal positsioonil, ei saa te Putininile öelda: hei Vladimir Vladimirovitš, ma tahaksin teile tutvustada strateegiat, millest võidavad kõik. Ta ei saa sellest aru, sõnas Hodorkovski.
Hodorkovski sõnul usub Putin, et kõike otsustab „võimu haaranud pättide bande”.
Kui sellel pättide bandel on jõudu, siis saab asjades kokku leppida. Ja kui see on nõrk, siis tehakse sellele lõpp. Meil on sellise inimesega tegemist, märkis ta.
Hodorkovskilt küsiti üritusel, millist ohtu kujutab Venemaa nüüd Soomele ja Baltikumile. Hodorkovski sõnul on Euroopa praegu uue külma sõja lävel.
Kuna kuum sõda Ukrainaga on kestnud juba kaks aastat, algas Venemaa sõjatööstuses märkimisväärne ülesehitustöö ja Venemaal on tohutult palju inimesi, kelle elu on seotud relvatootmisega, nagu juhtus ka Nõukogude Liidu ajal. Mõistame, et Lääne-Euroopa on lõpuks ärkamas ja mõistmas, et rahulik elu kontinendil on läbi, rääkis ta.
Sellises olukorras ei ole Hodorkovski sõnul võimalik miljonitele inimestele järsku öelda, et nüüd tehakse suunamuutust rahulikuma maailma suunas. Hodorkovski sõnul määratleb Soome ühiskond, millist rolli Soome mängib. Soome on aga teinud otsuse liituda NATOga.
See määratleb uuesti Soome rolli, mis erineb sellest, mis tal oli eelmises külmas sõjas. Selleks tuleb valmis olla, ütles Hodorkovski.
