USA relvade müük välismaale kasvas eelmisel, 2023. aastal järsult, jõudes rekordilise 238 miljardi dollarini, kuna Venemaa sissetung Ukrainasse suurendas nõudlust.

USA valitsus pidas otseläbirääkimisi 81 miljardi dollari suuruse müügi osas, mida on 56 protsenti enam kui 2022. aastal, teatas välisministeerium.

Ülejäänu oli USA kaitseettevõtete otsemüük välisriikidele, vahendab BBC.

Ukraina naaber Poola, kes üritab praegu oma sõjaväge laiendada, tegi mõned suurimad ostud. Poola ostis Apache helikoptereid 12 miljardi dollari eest ning maksis 10 miljardit dollarit suure liikuvusega suurtükiväe raketisüsteemide (Himars) eest ja 3,75 miljardit dollarit M1A1 Abrams tankide eest, teatas ministeerium USA valitsuse oktoobris lõppenud eelarveaasta aruandes.

Samuti kulutas Poola 4 miljardit dollarit integreeritud õhu- ja raketitõrje lahingujuhtimissüsteemidele. Peaminister Donald Tusk on lubanud jätkata eelmise konservatiivse valitsuse sõjalise moderniseerimise programmi, mille eesmärk oli teha Poolast „Euroopa võimsaim maavägi”.

Saksamaa kulutas samal ajal Chinooki helikopteritele 8,5 miljardit dollarit. Bulgaaria maksis Strykeri soomukite eest 1,5 miljardit dollarit ja Norra ostis 1 miljardi dollari väärtuses mitmeotstarbelisi helikoptereid.

Tšehhi Vabariik ostis 5,6 miljardi dollari eest reaktiivlennukeid F-35 ja laskemoona.

„Relvade eksport on oluline USA välispoliitiline vahend, millel võib olla pikaajaline mõju piirkondlikule ja ülemaailmsele julgeolekule,” seisis välisministeeriumi esmaspäeval avaldatud iga-aastases memos.

Müüki suurendasid ka riikide ärapöördumine Venemaalt, mis on ministeeriumi relvatranspordi büroo juhataja sõnul olnud aastakümneid USA järel suuruselt teine ​​relvamüüja.

„Vene kaitsetööstus ebaõnnestub ja ebaõnnestub jätkuvalt,” ütles Mira Resnick väljaandele Politico, lisades, et Venemaa relvatootjatele on „keelatud ressursse, mis tulevad ekspordist”, näiteks sularaha.

President Joe Bideni valitsus on väitnud, et Ameerika toetus Ukrainale turgutab sisemajandust relvamüügi kaudu. Siiski näivad USA seadusandjad üha enam valmis lõpetama otsetoetust Ukrainale, kusjuures paljud vabariiklased nõuavad abi sidumist USA migratsioonipoliitika ümberkorraldamisega.

NATO peasekretär Jens Stoltenberg külastab Alabamas asuvat Lockheed Martini raketitehast, lootes rõhutada USA kaitsetööstuse tähtsust alliansi jaoks.

Väljaspool Euroopat maksis Lõuna-Korea F-35 reaktiivlennukite eest 5 miljardit dollarit ja Austraalia kulutas 6,3 miljardit dollarit lennukitele C130J-30 Super Hercules. Jaapan tegi seirelennuki E-2D Hawkeye ostmiseks miljardi dollari suuruse tehingu.