Ukraina väed on taandunud riigi idaosas asuvast võtmetähtsusega lahinguväljalinnast Avdijivkast, mis võib sillutada teed Venemaa edasitungile, kui sõja teine aastapäev läheneb.
Ukraina taganemisest teatati ajal, kui USA sõjaline abi on parlamendis Kongressis mitu kuud edasi lükatud, mistõttu ähvardab tõsine laskemoonapuudus. Eesmärk päästa sõjaväelased pärast kuudepikkust ägedat võitlust täielikust ümberpiiramisest Vene vägede poolt, vahendab Fox News.
Suurem osa linna sõjaeelsest 32 000 elanikust on juba lahkunud ja linn on peaaegu täielikult hävinud.
Kindral Oleksandr Sõrski, kes asus eelmisel nädalal suure muutuse käigus Ukraina sõjaväge juhtima, teatas lahkumisest taktikalise sammuna, et päästa sõjaväelaste elusid linnas, mis on olnud mitmeid kuid tugeva rünnaku all.
„Otsustasin oma üksused linnast välja viia ja minna kaitsele soodsamatel positsioonidel, et vältida ümberpiiramist ning hoida kaitseväelaste elusid ja tervist,” märkis ta.
„Meie sõdurid täitsid oma sõjaväekohustust väärikalt, tegid kõik endast oleneva, et hävitada parimad Vene väeosad, tekitasid vaenlasele olulisi kaotusi nii isikkoosseisu kui ka varustuse osas,” sõnas ta.
Venemaa tugevdas oma pealetungi Avdijivkale oktoobris ja Ukraina positsioon oli juba nädalaid olnud järjest pingelisem.
Kolmas ründebrigaad, silmapaistev Ukraina jalaväe rünnaküksus, viidi sel nädalal linna, et aidata vägesid tugevdada, kui teised Ukraina väed taganesid linna kaguosast. Üksus kirjeldas lahinguid kui „põrgut” ja teatas sotsiaalmeedias, et Ukraina kaitsjad olid mõnes kohas Vene vägedega võrreldes umbes kuus ja saja vastu.
Ukraina taganemist peetakse Venemaa presidendi Vladimir Putini tohutuks võiduks ja suurimaks võiduks pärast seda, kui Venemaa vallutas Bahmuti linna 2023. aasta mais.
Ajastus on kriitiline, sest Venemaa otsib moraalset tõuget enne Moskva täiemahulise sissetungi teist aastapäeva 24. veebruaril ja märtsis toimuvaid Venemaa presidendivalimisi. Samuti tuli teade, et Putini kriitik ja opositsiooniliider Aleksei Navalnõi suri 47-aastaselt.
See toimus vaid mõni päev pärast seda, kui riikliku julgeolekunõukogu pressiesindaja John Kirby ütles, et linnal on oht sattuda Venemaa kontrolli alla.
„See juhtub seetõttu, et Ukraina suurtükiväe laskemoon hakkab otsa saama,” ütles Kirby neljapäeval pressibriifingul.
„Venemaa saadab laine teise järel sõjaväelasi, et rünnata Ukraina positsioone ja kuna Kongress ei ole veel täiendavat seaduseelnõud vastu võtnud, ei ole me suutnud anda Ukrainale suurtükimürske, mida nad Venemaa rünnakute katkestamiseks hädasti vajavad,” sõnas ta.
Ameerika Ühendriigid on Ukraina suurim toetaja, kuid umbes 60 miljardit dollarit Kiievi jaoks hoiavad kinni Ameerika seadusandjate vahelised poliitilised erimeelsused.
Selle kuu alguses leppisid kõik 27 Euroopa Liidu riiki kokku 50 miljardi euro suuruses rahalises abipaketis Ukrainale.
Taganemine toimus päev pärast seda, kui Ukraina president Volodõmõr Zelenski tegi reedel järjekordse reisi Lääne-Euroopasse, lootes avaldada oma riigi lääneliitlastele survet sõjalise toetuse jätkamiseks.
Täna laupäeval, 17. veebruaril Müncheni julgeolekukonverentsil esinedes kutsus Zelenski lääneriike üles aitama Ukrainal Putinit alistada, öeldes, et sõda kujutab endast ohtu kogu maailmale.
„Kui kaua maailm laseb Venemaal niimoodi olla? See on täna põhiküsimus,” ütles Zelenski.
„Palun, kõik siin maailmas, ärge küsige Ukrainalt, millal sõda lõpeb. Küsige endalt – miks Putin ikka suudab seda jätkata. Ärgem kartkem Putini lüüasaamist ja tema režiimi hävingut. Tehkem selle asemel koostööd, et hävitada see, mille eest ta seisab. Tema saatus on kaotada, mitte reeglitel põhineva maailmakorra saatus kaduda. Ja meie reeglitel põhinev maailm ei saa kunagi muutuda eilseks päevaks.”
