„Midagi ei tohiks välistada,” ütles Prantsusmaa president Emmanuel Macron kommentaarides, mis vallandas kontinentaalse minimöllu. Macron andis esmaspäeval Pariisis 25 Euroopa liidriga kohtumise kõrval ajakirjanikele ülevaate nende jätkuvast toetusest Ukrainale, kuna see seisab vastu Venemaa sissetungile. Kiiev on kannatanud hiljutisi tagasilööke lahinguväljal, kuna maadleb laskemoona ja sõdurite puudusega. Slovakkia peaminister Robert Fico, kes suhtub Kremlisse paremini kui paljud tema kolleegid oli varem väitnud, et Euroopa riigid on „valmis saatma Ukrainasse oma sõdurid” – see ettepanek tehti ka teistele kohalviibinud Euroopa ametnikele, vahendab Washington Post.
Ameerika Ühendriikide, Saksamaa, Poola, Hispaania, Tšehhi ja mitmete teiste NATO riikide ametnikud lükkasid tagasi ettepaneku, et nad kaaluksid sõjaväelaste saatmist. Kuid Macron valis „strateegilise ebaselguse” ja rõhutas, kui oluline on mitte lubada Venemaal sõda võita. „Tuletan teile meelde, et kaks aastat tagasi ütlesid paljud selle laua taga: „Me saadame magamiskotte ja kiivreid”,” ütles ta Pariisi kohtumisel ajakirjanikele. „Täna nad ütlevad: „Me peame rakettide ja tankide saatmisega liikuma kiiremini ja raskemini.” Neil on alandlikkust mõista, et oleme sageli kuus kuni 12 kuud graafikust maas. See oli tänaõhtuse arutelu eesmärk. Seega on kõik võimalik, kui see aitab meil eesmärki saavutada.”
Kremli võimud haarasid Macroni sõnadest kinni, väites, et NATO sõjaväelased Ukrainas kujutavad endast otsest relvastatud vastasseisu Venemaaga. „Sel juhul peaksime rääkima mitte selle tõenäosusest, vaid paratamatusest,” ütles Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov, viidates laiema sõja väljavaatele.
Venemaa president Vladimir Putin käsitleb konflikti endiselt kui lahingut läänega, mis Moskva väitel toetab Kiievit. Kuid lääneriikide valitsused on näinud vaeva, et hoida sõjast usutavat distantsi, hoolimata nende tugevast toetusest Ukraina kaitsele. Möödunud aastal lekkinud dokumendid kinnitasid, et mõned NATO riigid – sealhulgas USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa – on saatnud Ukrainasse vähesel hulgal eriüksusi ja sõjalisi nõustajaid, kes olid tõenäoliselt seotud logistilise abitegevuse ja väljaõppega. Ameerika Ühendriikide luureagentuur CIA on rahastanud ja osaliselt varustanud ulatuslikku luurebaaside võrgustikku kogu Ukrainas, mis aitab Kiievi jõupingutusi jälgida Vene vägede liikumist ja sihikule võtta Kremli sõjalisi objekte.
Olgu poliitilised väited millised tahes, Ukraina sõja sügavam reaalsus on see, et mõlemal poolel on juba palju välisriikide võitlejaid. Pärast seda, kui Venemaa alustas kaks aastat tagasi täiemahulist sissetungi Ukrainasse, asusid Kiievi lipu alla tegutsema tuhanded vabatahtlikud – peamiselt Läänest ja postsovetlikest riikidest.
Tekkinud rahvusvaheline leegion on paigutatud eesliinile ja seda on kasutatud sõja kõige raskemates lahingutes. See koosneb kirevast hulgast ideoloogilistest paadunud sõdalastest, räsitud sõdalastest ja palgasõduritest. Mõned on teeninud sotsiaalmeedias kuulsust oma kirglike teadetega sõjatsoonist. Ukrainas on tapetud vähemalt 50 Ameerika kodanikku, kellest enamik on endised USA sõjaväeveteranid.
Kuigi ametlikud arvud on pisut hägused, moodustavad Ukraina ametnike sõnul umbes 20 000 välismaalast enam kui 50 rahvusest Ukraina rahvusvahelise leegioni. Eelmisel nädalal andis Ukraina president Volodõmõr Zelenski välja dekreedi, mis lubab riigis seaduslikult elavatel välisriikide kodanikel liituda Ukraina rahvuskaardiga, mis on hädas sõjaväelaste nappusega. Samuti tegi ta eelmisel kuul ettepaneku seadusemuudatuse kohta, mis lihtsustaks Ukrainat kaitsvatel välisriikide kodanikel kodakondsuse saamist.
Teised Ukraina eest võitlevad vabatahtlikud brigaadid hõlmavad Valgevene võitlejaid, kes on vastu Putini toetatud diktatuurile Minskis, Kremli-vastaseid venelasi ja etniliselt türgi kodanikke Venemaalt ning postsovetlikest riikidest nagu Kasahstan ja Kõrgõzstan.
Venemaa on vaatamata tohutule demograafilisele eelisele konflikti jooksul silmitsi seisnud oma isikkoosseisu probleemidega. Selle mobilisatsioonilained kogusid riigi kaugetest piirkondadest pärit ettevalmistamata ajateenijaid ja vanglatest paadunud süüdimõistetuid. Kurikuulsalt osalesid riigi toetatud palgasõdurite grupeeringu Wagneri sõdurid eelmise, 2023. aasta juunis lühiajalises putšis keset sisemist viha sõja juhtimise üle.
Eelmisel kuul andis Putin välja määruse kiire kodakondsuse andmiseks välisriikide kodanikele, kes sõlmisid sõjalise lepingu, et sõdida „sõjalises erioperatsioonis” Ukrainas. Venemaa võimud on väidetavalt korraldanud politseireide Kesk-Aasia migrantide kodudesse erinevates linnades, kus kinnipeetuid survestatakse mõnikord sõtta minema, vahendab Associated Press.
Venemaa on jõudnud oma ridade täiendamiseks palju kaugemale. Süüria, Kuuba, Nepaali ja India kodanikud on väidetavalt kõik lähetatud sõjas Venemaa poolele. Mõnda neist inimestest petsid inimkaubitsejad; teised liitusid sõjaga puhtast meeleheitest, et aidata oma peredel ots otsaga kokku tulla. Nende kohalolek kummutab Kremli pidevat riiklikku propagandat, mis kirjeldab üksikasjalikult Ukraina eest võitlevate välismaiste palgasõdurite vangistamist või hävitamist, et rõhutada Kiievi valitsuse väidetavat ebaseaduslikkust.
