Eesti toetab Ukrainat rahaliste vahenditega, mille USA konfiskeeris pärast Venemaale suundunud keeruka sõjalise kasutusega seadme kinnipidamist, skeemi autor tunnistas end süüdi, edastas USA justiitsministeerium.

USA peaprokuröri asetäitja Lisa Monaco ja Eesti justiitsministeeriumi kantsler Tõnis Saar teatasid eile laupäeval Müncheni julgeolekukonverentsil ligi 500 000 dollari suuruse konfiskeeritud Venemaa raha ülekandmisest Ukraina abistamise eesmärgil. Ühendriigid konfiskeerisid raha pärast ebaseadusliku hankevõrgustiku lagunemist, mis üritas vedada Venemaale ülitäpset USA päritolu tööpinki, mida kasutatakse kaitse- ja tuumarelvastuse sektoris. Lisaks tunnistas kolmapäeval, 14. veebruaril hankeskeemiga seoses kriminaalsüüdistuse saanud Läti kodanik end süüdi USA ekspordiseaduste ja -määruste rikkumises.

See on esimene omataoline ülekanne USA-lt välisliitlasele, mille eesmärk on Ukraina abistamine, ja teist korda teeb justiitsministeeriumi töörühm KleptoCapture konfiskeeritud Venemaa varad Ukrainale kättesaadavaks, olles andnud 5,4 miljonit dollarit konfiskeeritud raha eelmisel aastal välisministeeriumile Ukraina sõjaveteranide toetuseks. Konfiskeeritud raha kantakse Eestisse, kuna praegu kehtiva korra kohaselt ei võimalda antud juhtumi asjaolud raha otsest ülekandmist Ukrainasse. Eesti kasutab raha projektiks, mille eesmärk on kiirendada Vene vägede rünnaku alla langenud Ukraina elektrijaotus- ja ülekandesüsteemi kahjustuste hindamist ja kriitilisi remonditöid.

„Tänane teade näitab USA ja meie Eesti partnerite vankumatut otsust tõkestada president Putini juurdepääs Lääne tehnoloogiatele, millele ta tugineb Ukraina-vastase ebaseadusliku sõja pidamisel,” ütles peaprokuröri asetäitja Lisa Monaco, kes allkirjastas üleandmise lepingu Ameerika Ühendriikide nimel. „See samm õigluse ja taastamise nimel avab uue tee Venemaa jätkuva jõhkruse vastu võitlemisel. Justiitsministeerium jätkab loovate lahenduste otsimist, et Ukraina rahvas saaks reageerida ja üles ehitada.”

„Piiriülese kuritegevuse tõkestamine on olnud ja on tulevikus veelgi suurem prioriteet,” ütles Eesti justiitsministeeriumi kantsler Tõnis Saar. „Selle väga oluline osa on sanktsioneeritud kuritegude tõhus menetlemine. Minu arvates annab see leping lisamotivatsiooni sanktsioonide rikkumistega veelgi rohkem tegeleda. Põhjus on väga lihtne, eesmärk ei ole siin mitte ainult avastada, kohtu alla anda ja õigluse tagamine, vaid illegaalse tulu suunamine ohvrile ehk Ukrainale. Loodan, et sellest saab tulevikus teistes riikides sanktsioneeritud kuritegude uus normaalsus.”

„Alates Venemaa täiemahulise sissetungi algusest Ukrainasse on justiitsministeerium koos oma USA ja välismaiste partneritega kasutanud kõiki olemasolevaid vahendeid, et isoleerida Kremlit ressurssidest, mida ta vajab agressioonisõja pidamiseks. Need jõupingutused annavad tulemusi,” ütles peaprokuröri abi Matthew G. Olsen justiitsministeeriumi riikliku julgeoleku osakonnast. „Täna demonstreerime taas oma pühendumust Venemaa vastutusele võtmiseks ja Ukraina rahva abistamiseks nende vapras vastupanus ja ülesehitamisel.”

„Kiidan uurijaid, kes takistasid sellel Connecticutis toodetud tundlikul seadmel Venemaa piiri ületamast, ja meie prokuröride meeskonda, kes mitte ainult ei anna asjaga seotud üksikisikuid ja üksusi kohtu alla, vaid on teinud tööd selle nimel, et arestida ja konfiskeerida ostmisega seotud rahalisi vahendeid,” ütles USA Connecticuti ringkonnaprokurör Vanessa Roberts Avery. „Täname oma õiguskaitse-alaseid partnereid ja Eesti Vabariigi valitsust selle eest, et nad aitasid meil täita oma missiooni meie seadusi rikkuvate isikute varade jälitamisel ja nende ohvritele korraliku hüvitise tagamisel.”

„See kokkulepe USA ja Eesti vahel mitte ainult ei tugevda meie partnerlust, vaid tugevdab mõlema riigi kohustusi seista vastu Venemaa agressioonile,” ütles sisejulgeoleku juurdluste (HSI) tegevdirektor Katrina W. Berger. „See ülekanne tuleneb ühisest uurimisest sõjaliste materjalide ebaseadusliku saatmise katse kohta, et aidata kaasa Venemaa sõjale Ukraina vastu. HSI jätkab selle suure riigi ja vajadusel ka meie liitlaste kodumaa turvalisuse tagamist.”

„Putini režiim on sihikindlalt võtnud sihikule Ukraina kriitilise ja tsiviilinfrastruktuuri, et nõrgestada moraali, sandistada Ukraina majandust ja kasutada talve sõjarelvana. Täna Eestile eraldatavaid vahendeid kasutatakse selleks, et vähendada oluliselt aega, mis kulub Ukraina elektritaristu kiireloomuliste remonditööde hindamiseks ja tähtsuse järjekorda seadmiseks, seda kõike selleks, et tuled sõna otseses mõttes põleksid,” ütles töörühma KleptoCapture kaasdirektor Michael Khoo.

See tegevus näitab, et justiitsministeerium ja selle rahvusvahelised partnerid otsivad ja arendavad uudseid lahendusi tagamaks, et Venemaa kuritegelike võrgustike kasumid suunatakse ümber Ukraina rahva toetuseks.

Eestiga sõlmitud kokkulepe näitab USA ja Eesti ühiseid kohustusi nii ekspordikontrolli režiimi jõustamisel, mis jätab Venemaa sõjamasina ilma kriitilistest tehnoloogiatest ja tarvikutest, kui ka kasutada konfiskeeritud kriminaaltulu Ukraina ülalpidamiseks, kuna see seisab vastu Venemaa ebaseaduslikule agressioonile.

Eelmise, 2023. aasta märtsis lõppes kahesuguse kasutusega ekspordiga kontrollitava kauba Venemaale smugeldamise katse uurimine, mille tulemusel konfiskeeriti 484 696 dollarit, mis kujutab endast kauba ostmiseks Ameerika Ühendriikidesse kantud raha. See rakislihvija on ülitäpne lihvimismasinasüsteem, mis vajab Venemaale eksportimiseks või reekspordiks litsentsi, kuna seda kasutatakse tuumarelva leviku ja kaitseprogrammides. Lihvija peeti kinni enne, kui see Venemaale jõudis.

Lisaks konfiskeerimisele esitasid USA võimud Eesti peaprokuratuuri ning maksu- ja tolliameti aktiivsel toetusel süüdistuse mitmele salakaubaveovõrgustikku kuulunud eraisikule ja ettevõttele. Konfiskeeritud raha ülekandmine Eestile on tunnustus Eesti ametivõimudelt saadud üliolulise abi eest.

Salakaubaveo juhtumis kriminaalsüüdistuse saanud isikute hulgas vahistati Lätis 18. oktoobril 2022 Läti kodanik Vadims Ananics (47), kes tunnistas end selle nädala alguses Connecticuti föderaalkohtus süüdi. Ananics tunnistas oma rolli USA ekspordiseaduste ja -määruste rikkumise skeemis, üritades Venemaale smugeldada kahesuguse kasutusega ekspordikontrolliga kaupu.

Kohtudokumentide ja kohtus tehtud ütluste kohaselt oli Ananics Lätis asuva ettevõtte CNC Weld peadirektor. Alates 2018. aastast leppis Ananics teistega, sealhulgas Venemaal asuvate isikutega ja Venemaal asuva ettevõttega kokku, et rikkuda USA ekspordiseadusi ja -määrusi, et smugeldada Connecticutis toodetud 500. seeria CPWZ Precision rakislihvimismasin Venemaale.

Aasta 2019 augustis sõitsid Ananics ja teised lihvimismasina ostu lõpuleviimiseks Connecticuti osariiki Bridgeporti, kus ta teatas müüjatele, et lihvija ostetakse CNC Weldi heaks. Alles pärast rakislihvija USA-st eksporti teatas Ananics müüjatele, et CNC Weld ei ole lõpptarbija.

Ananics tunnistas end süüdi vandenõus, mille eesmärk oli rikkuda ekspordikontrolli reformi seadust, mille eest karistatakse maksimaalselt viieaastase vangistusega. Karistuse otsuse tegemise kuupäeva pole veel määratud.

USA võimud pidasid lihvija koostöös Läti ametivõimudega kinni Riias, enne kui see Venemaale saadeti. 2023. aasta märtsis konfiskeeriti 484 696 dollarit, mis oli seotud lihvija ostmisega.

Eesti on omakorda USAga konsulteerides nõustunud kasutama ülekantud vahendeid droonipõhise programmi rahastamiseks, et hinnata Venemaa agressiooni poolt Ukraina elektrijaotus- ja ülekandetaristule tekitatud kahju.

Tänavuse, 2023. aasta aprillis konfiskeeriti ühelt rakislihvimismasinate salakaubaveovõrgustikus osalenud haldusfirmalt kriminaalkaristuse raames veel 312 192,44 eurot. Rahalisi vahendeid hoitakse praegu Lätis kuni USA konfiskeerimismääruse lõpliku täitmiseni.

Juurdlust viisid läbi HSI kontorid Connecticuti osariigis New Havenis, Oregoni osariigis Portlandis; ja Hollandis Haagis; USA Kaubandusministeeriumi ekspordi jõustamise büroo Bostonis; ja FBI. Lisaks Eesti ametiasutuste abile pakkusid väärtuslikku abi Läti peaprokuratuur, Läti maksu- ja tolliamet ning Läti politsei.

Juurdlust juhtisid USA Connecticuti osariigi ringkonnaprokurörid Rahul Kale, Konstantin Lantsman, Stephanie Levick ja David Nelson ning riikliku julgeoleku osakonna vastuluure ja ekspordikontrolli sektsiooni prokurörid Brendan Geary ja Matthew Anzaldi. Justiitsministeeriumi rahvusvaheliste suhete büroo pakkus väärtuslikku abi. Rahvusvaheline varade jaotamise kokkulepe valmis kriminaaltalituse rahapesu ja varade sissenõudmise sekstsiooni, riigikassa varade konfiskeerimise täitevbüroo ja välisministeeriumi toetusel.

Juurdlust koordineeris justiitsministeeriumi asutustevaheline õiguskaitse töörühm KleptoCapture, mille eesmärk on jõustada ulatuslikke sanktsioone, ekspordikontrolli ja majanduslikke vastumeetmeid, mille USA koos oma välisliitlaste ja partneritega on kehtestanud vastuseks Venemaa rünnakutele provotseerimata sõjalise sissetungi käigus Ukrainasse. Peaprokurör 2. märtsi 2022 otsusega ja peaprokuröri asetäitja büroo juhtimisel jätkab töörühm kõigi ministeeriumi vahendite ja volituste kasutamist, et võidelda jõupingutustega, mille eesmärk on vältida või kahjustada USA valitsus vastust Venemaa sõjalisele agressioonile.