Ukraina sõjaga on droonisõja videomaterjalid sotsiaalmeedia sõna otseses mõttes üle ujutanud. Nii Venemaa kui ka Ukraina üksused avaldavad iga päev uusi videoid. Need näitavad enamasti edukaid rünnakuid varustuse või sõdurite vastu. Mõnikord lendavad droonid tagalas kaugele, mõnikord tõrjuvad ründava vaenlase eesliinil.
Iltalehti rääkis kontrollerite, sageduste ja ekraanide taga oleva mehega ja küsis tema arvamust.
Võitlejanime Krutõi all tuntud soomlane on droonisõja ekspert. Ta on töötanud Ukraina sõjas droonimissioonidel ligi kaks aastat. Ta on droonisõja arengut näinud konkreetsemalt kui ilmselt ükski teine soomlane. Lisaks enda lendudele ja löökidele on Krutõi koolitanud piloote ning tegelenud droonioperatsioonide tehnilise ja taktikalise arendamisega.
Droonilennutajate põhitegevus on sõja ajal muutunud. Algul kasutati droone peamiselt ainult luureks ja tulejuhtimiseks. Sõja edenedes hakkasid väed aga iseseisvalt ehitama ja kasutama pommitajaid ja kamikaze-droone, ilma sõjaväelise juhtkonna eraldi korralduseta. Areng on olnud kiire.
Pommitajad on droonid, mis viskavad erinevaid granaate või isegi miine otse vaenlasele. Tuntud ka kui FPV või First Person View (tõlkes: Esimese isiku vaade) droonid, on kamikaze droonid praktiliselt varitsevad lahingumoonad, kus piloot suunab plahvatava drooni otse sihtmärgile. Drooni kaamera toimib piloodi silmadena. Lisaks kasutatakse luure- ja tulejuhtimisülesannete täitmisel endiselt heade kaameratega droone.
Droonid ei asenda traditsioonilist suurtükiväge ega muid relvi, kuid tulevikus võib nende roll olla praegusest olulisem. Samal ajal kui droonivastased operatsioonid arenevad, arenevad ka droonid ise. Funktsionaalsed võimed kasvavad ja paranevad pidevalt.
Vaja on suurtükiväge ja erinevad relvasüsteemid on erinevate vajaduste jaoks. Teatud mõttes avavad droonid traditsioonilise õhusõja ja maasõja vahel uue mõõtme. Eelis on sellel, kes seda juhib ja arendab. Tehnoloogiline oskusteave on väga oluline ja Ukraina on selles veidi ees olnud, ütleb Krutõi.
Tehisintellektil on tulevikus suur roll, eriti droonide sõjapidamises. Tehisintellekt tunneb kaameravideost ära soovitud objekti ja lendab selle juurde ilma inimese juhendamist vajamata. Praktikas on see autonoomne relvasüsteem.
Tehisintellekti kasutatakse juba osaliselt mõlemal poolel. On hirmutav, et kummalgi poolel ei ole selles küsimuses reaalseid juriidilisi piiranguid ega kohustusi. Eelkõige Venemaa investeerib kogu aeg oma arengusse ja Ukraina on sunnitud eeskuju järgima. Relvade arendamise lõpptulemus on nii-öelda tapjarobotid, ütleb Krutõi.
Tema sõnul ei saa Ukraina selles arengus maha jääda, sest tal peab olema sama tõhus vastus uutele ohtudele. Bürokraatial on aga raskusi sammu pidamisega.
Kas anname ainult pahadele võimaluse seda arendada või peaksime jääma seotuks? küsib ta
Praegu arutatakse lääneriikides tehisintellektiga seotud seadusandlust. Eelkõige relvatööstuse osas tahetakse piirata tehisintellekti kasutamist sõjas. Teisisõnu takistab Lääs eetilistel põhjustel teatud meetodite ja toodete väljatöötamist ja tootmist. Venemaal sarnaseid piiranguid pole.
Venemaa on nendes küsimustes juba teerajaja ja võib kogu seda regulatsiooni kasutada Lääne ja Soome vastu. Käimas on võidurelvastumine, kus Venemaal pole piiranguid, aga Läänel on.
Krutõi arvates vajavad Soome kaitsevägi ja Soome ettevõtted tehnika arendamiseks ja tootmiseks vabamaid käsi. Teisalt peaks kaitsevägi asju arendama ka korralduse ja laiema valmisoleku seisukohalt.
Droonijõudude grupeerimist tuleks vastavalt tehnoloogia arengule eraldi uurida. Asjad, mis praegu töötavad, ei pruugi kuue kuu pärast enam töötada. Kaitsevägi vajab arenguga kaasas käimiseks oma droonivägesid, sõnab sõdur.
Krutõi kahtlustab, et praegu ladustamiseks soetavad droonid võivad laos aeguda kiiremini kui teised relvasüsteemid. Lisaks rõhutab ta droonisõja mastaape, mis tema hinnangul pole Soomes piisav. Saadaval peab olema palju droone, sest ka neid läheb palju kaduma. Samas peavad need olema piisavalt odavad.
Äärmiselt oluline on ka enesekindlus. Droonid peavad olema Soomes masstootmises ja vastumeetmete ilmnemisel peab saama tehnoloogiat muuta ka maa peal või kõige rohkem mõnesaja kilomeetri kaugusel, ütleb Krutõi.
Tema sõnul keskendutakse Läänes ja Soomes osaliselt valedele asjadele.
Siin püütakse välja töötada liiga peeneid, keerulisi ja kalleid süsteeme. Küll aga peaks saama kiiresti ja odavalt toota. Reaalses olukorras pole vaja parimat, vaid piisavalt head. Kui üksiku drooni hind on liiga kallis või neid ei suudeta piisavalt toota, ei pruugita väljal ülesandeid täita. See põhjustab asjatuid surmajuhtumeid, märgib ta.
Seoses droonidega arenevad ka süsteemid nende vastu võitlemiseks. Probleemiks saab aga hind ja tootmisvõimsus. Üks FPV droon võib olla väga odav, seega tuleks ka nende vastu võitlemise süsteeme kiiresti ja odavalt masstootma hakata.
Vastumeetmete väljatöötamine on aga sageli üsna aeglane ja seadmed ise on paljudel juhtudel kallid. Väljaspool mis tahes vastumeetmeid jätkavad droonid tööd.
Krutõi arvab, et praeguste FPV droonide kasutus väheneb järgmise kuue kuu jooksul. Teisest küljest võivad tehisintellekti rakendused asendada kaotatud võimeid. Tulevikus võimaldab automatiseerimine asju, mida pole veel suures plaanis näha.
Võib-olla on lääneriikides lahinguväljakogemustega võrreldes pisut ülbust. Tulemas on droonide järgmine põlvkond. Pandora laegas on avatud ja sealt tuleb kõike, mida fantaasia välja mõelda suudab, märgib ta.