Ukraina populaarne armeeülem Valeri Zalužnõi kutsuti esmaspäeval presidendi kantseleisse koosolekule ja talle öeldi, et ta vallandatakse, ütlesid kaks asjaga kursis olevat allikat CNN-ile pärast nädalaid kestnud spekulatsioone pingete üle Volodõmõr Zelenski ja tema kõrgeima komandöri vahel.
Ametlikku teadet pole tehtud, mis tähendab, et Zalužnõi oli veel kolmapäeva õhtu seisuga ametis, kuid nädala lõpuks on oodata presidendi määrust, ütles üks allikatest CNN-ile, mis oleks Zelenski suurim sõjaline raputus alates peaaegu kaks aastat tagasi toimunud Venemaa täiemahulise sissetungi algusest.
Esmaspäeva õhtul levisid Kiievis kuulujutud kohtumisest ja Zalužnõi vallandamisest, mille põhjuseks peetakse tüli presidendi ja tema ülemjuhataja vahel pärast Ukraina eelmise, 2023. aasta vastupealetungi ebaõnnestumist.
Väidetavalt kasvasid pinged eriti siis, kui Zalužnõi kirjeldas novembris ajakirjale Economist antud intervjuus ja essees sõda Venemaaga kui ummikseisu.
Esmaspäeval ütles presidendi pressiesindaja Serhi Nõkõforov CNN-ile ja teistele, et kuulujutud armee juhi vallandamisest ei vasta tõele. Kaitseministeerium avaldas oma sotsiaalmeedia kanalites ka teate: „Lugupeetud ajakirjanikud, kohene vastus kõigile: ei, see ei vasta tõele.”
Ja oma esmaspäevases õhtuses kõnes ei viidanud Zelenski ise üldse oma armeeülemale.
Kuid ühe allika sõnul teatas president esmaspäevasel väikesel kogunemisel oma kantseleis, kus osales ka kaitseminister Rustem Umerov, et „on langetanud otsuse relvajõudude ülemjuhataja ametist vabastada”. See info on kooskõlas teiste ülevaadetega, sealhulgas Washington Postis ja Financial Timesis.
Jutuajamisel, mida kirjeldati kui „rahulikku” pakkus Zelenski Zalužnõile teistsugust ametit, millest Zalužnõi keeldus.
Ukraina president rõhutas seejärel oma otsust, öeldes, et asjaolu, et Zalužnõi uuest ametist loobus ei muuda asjaolu, et ta praeguselt ametikohalt kõrvaldatakse.
CNN pöördus eile kolmapäeval, 31. jaanuaril presidendi kantselei poole ja palus täiendavaid kommentaare, kuid ei saanud vastust.
Võimalike järglastena arutatakse eelkõige kahte nime, ütles CNN-ile üks allikatest, kes on kõrge sõjaväekomandör.
Üks neist on praegune sõjaväeluure direktoraadi juht Kõrõlo Budanov, 38-aastane kindral, kellel on teadaolevalt Zelenskiga lähedased sidemed ja keda peetakse uue põlvkonna sõjaväejuhiks.
Teisipäevases intervjuus vastates CNN-i küsimusele, kas temast peaks saama Ukraina uus ülemjuhataja, lükkas Budanov selle ümber, vihjates, et on ebatõenäoline, et ta sel hetkel CNN-iga kõneleks, kui selline ametisse nimetamine oleks tehtud.
„Me oleme sõjas ja kõik pooled kasutavad kõiki olemasolevaid vahendeid, sealhulgas infosõda,” lisas sõjaväe luurejuht.
Teine peamine kandidaat on praegune Ukraina maavägede ülem Oleksandr Sõrski, ütles CNN-iga rääkinud kõrge sõjaväekomandör.
CNN pole Sõrski bürooga ühendust saanud.
Vaatamata sellele, et Ukraina vastupealetung ei suutnud saavutada olulisi edusamme Venemaa vägede tagasilöömisel riigi lõuna- ja idaosas, on Zalužnõi endiselt üks populaarsemaid juhte riigis.
Kiievi sotsioloogia instituudi detsembris avaldatud küsitlusest selgus, et 88 protsenti ukrainlastest toetab kõrgeimat kindralit. Zelenski toetuse reiting, kuigi ka kõrge, oli tunduvalt madalam – 62 protsenti.
Küsitlus viidi läbi pärast seda, kui kahe juhi vahelised erimeelsused olid ilmselt puhkenud sõjaga seotud süüdistuste tõttu.
„Nii nagu Esimeses maailmasõjas, oleme jõudnud tehnoloogia tasemele, mis viib meid ummikseisu,” kirjutas Zalužnõi novembris väljaandes Economist, kui selgus, et Venemaa sügavalt kindlustatud miiniväljad ja ülekaalukas suurtükituli on suuresti mõjutanud Ukraina edu vasturünnakus.
„Tõenäoliselt ei toimu sügavat ja ilusat läbimurret”, vaid laastavate kaotuste ja hävingu tasakaal, lisas armeeülem.
Need kommentaarid pälvisid presidendi kantselei kohese kriitika.
„Kui ma oleksin sõjaväes, siis viimane asi, mida ma teeksin, on kommenteerida ajakirjandusele, avalikkusele rindel toimuvat [ja] seda, mis võib juhtuda rindel … sest siis hõlbustame agressori tööd,” ütles presidendi kantselei juhataja asetäitja Ihor Žovkva toona Ukraina televisioonis.
Zelenski Zalužnõid avalikult ei kritiseerinud, kuid ütles detsembris pressikonverentsil otse: „Ootan lahinguväljal väga konkreetseid asju. Strateegia on selge: me mõistame oma tegevust. Ma tahan näha üksikasju,” teatas Reuters.
Juunis käivitatud Ukraina vasturünnak oli tema peamine jõupingutus Vene vägede tõrjumiseks territooriumidelt, mida nad on alates 2022. aastast okupeeritud, eriti riigi lõunaosas. Ukraina eesmärk oli suruda Orihivi linnast lõunasse Aasovi mere poole, jagades Venemaa väed kaheks ja lõigata ära maasild Krimmi.
Kuid Ukraina edu oli tagasihoidlik. Selle väed üritasid Orihivist Tokmaki poole liikuda, kuid jõudsid vaid Robotõne külla, veidi üle 20 kilomeetri lõuna pool.
Ukraina edusammude puudumine viis selleni, et relvajõud kutsusid detsembri lõpus üles tohutuks mobilisatsiooniks kuni poole miljoni uue ajateenijani. Taotlus on praegu parlamendis arutusel.
Üks praegu Ukraina idaosas Avdijivka ümber võitlev sõdur, kellega CNN ühendust võttis, ütles, et Zalužnõi vallandamise otsus on viga.
„Ta on väärt kindral. Meie valitsus tahab ta kukutada, sest ta pole neile eriti mugav,” sõnas sõdur ja lisas: „Tundub, et Zelenski punt reetis meid juba ammu.”
