Eelmisel, 2023. aastal, kui Ukraina hävitajad püüdsid meeleheitlikult vältida alla tulistamist pikamaa radaritega varustatud Vene lennukite poolt, ütles Ukraina õhujõudude kõrge ametnik kahele austraallasele Kiievis, et ta ei ole huvitatud 41 kasutusest kõrvaldatud hävituslennuki F/A-18 Horneti annetamisest.

„Meile pole vaja teie lendavat rämpsu,” ütles ta ühe kohalviibinud inimese sõnul.

Kommentaar, mis kirjeldas lennukite saatust, viitas kaheaastase sõja ajal Austraalia ja Ukraina vahel kohati valitsenud vastastikusele mõistmatusele, vahendab Australian Financial Review.

Kuigi Austraalial ei ole Venemaa või Ukraina üle kuigi palju diplomaatilist mõjuvõimu, on riik välispoliitika mõttekoja Lowy Institute andmetel sõjaliste kulutuste osas Aasias seitsmendal kohal, mõõdetuna ostujõu alusel.

Peaminister Anthony Albanese nendib, et Austraalia on üks suuremaid Ukraina sõjalisi doonoreid väljaspool NATO-t.

Kuid näib, et kaitseametnikud ei taha kasutusel olevaid sõidukeid, sealhulgas Hawkei soomusdžiipi ära anda ega ole ennetanud Ukraina taotlusi hankida neile muud varustust, sealhulgas transpordihelikopterid MRH-90 Taipan, mida juba demonteeriti ajal, mil Ukraina neid palus 19. detsembril. Erinevalt paljudest teistest toetajatest on Austraalia keeldunud oma Kiievi saatkonda taasavamast, vähendades sellega otsekontakte riikide vahel.

Samal ajal on Ukraina valitsusel olnud raskusi Austraalia bürokraatlikes nõuetes orienteerumisega. Kuna valitsuse nimel on kõnelenud mitu inimest, sealhulgas president Volodõmõr Zelenski, tema nõunikud, luurejuhid, diplomaadid ja sõjaväeteenistuse juhid, on Ukraina saatnud erinevaid signaale selle kohta, mida ta tahab.

Mõlema riigi läbirääkimistel osalenud kaitsetöövõtja sõnul on nende probleemide tagajärjel suhted pingelised.
„Praegu on tulekahju prügikastis,” ütles ta. „Ukraina ei saatnud Taipanide jaoks oma palvekirja õigeks ajaks. Nad ei ole paberimajanduses head. See lasi asja õhku.”

Erukindral Mick Ryan ütles, et kaitsejõud peavad Ukraina vajadusi paremini ette aimama. „Ukrainlastega vestlemine oleks võinud olla nutikam,” ütles ta teisipäeval. „Loodan, et ministeerium ja minister on sellest loost õppinud.”

Hornetid oli varasem näide heade kavatsustega ebaõnnestunud katsest aidata. Idee, et Austraalia oma hävitajad annetaks, pakuti välja eelmise, 2023. aasta märtsis väljaandes Australian Financial Review.

Kaks kuud hiljem lekkis uudis, et USA valitsus suhtus 1984. aastal Austraalia kuninglike õhujõudude heaks lendamist alustanud ja 2021. aastal lõpetanud lennukite üleandmisse „soodsalt”.

Lennukikandjatele mõeldud Hornetite vastupidavad veermikud sobisid Ukraina sõjast räsitud lennuradadele. Nad suutsid maanduda ja õhku tõusta ka lühikeste vahemaade tagant, mis aitab, kui missioone alustatakse mõnikord kiirteedelt.

Kuid ukrainlased olid juba alustanud läbirääkimisi USA ja Lääne-Euroopa valitsustega vähem vastupidavate F-16 Fighting Falconite vastuvõtmise üle. Teise ettevõtte toodetud lennukeid F-16 on Euroopas palju. Taani, Norra ja Holland olid nõus osa omadest ära andma. Väljaõpet pakkusid ameeriklased, taanlased ja rumeenlased.

Ukraina õhujõud kartsid, et ei saa hakkama kahte tüüpi välismaiste hävitajatega, millest igaüks nõuab oma hooldust, laskemoona ja väljaõppe infrastruktuuri. Ukraina oli otsustanud loobuda välismaa pilootide palkamisest, alustades vaevarikast protsessi ukrainlaste väljaõpetamiseks, kes olid varem lennanud ainult Nõukogude lennukitega.

Julgustades eelmisel aastal Hornetite jaoks ametlikku taotlust esitama – samm, mis oleks tagasilükkamise korral võinud leiboristide valitsusele häbi tekitada – kujutas Ukraina õhuväe kõrge ohvitser 50-aastaseid lennukeid rämpsuna, millest Austraalia tahtis lahti saada.

„Ta nimetas neid lendavaks rämpsuks,” ütles kaitsetöövõtja. „See tappis põhimõtteliselt F/A-18 tehingu. Kui ta poleks seda teinud, oleksid nad praegu Ukraina kohal lennanud.”

Augustis, poolteist aastat pärast sõja algust, kiitis USA heaks F-16 üleandmise Ukrainale. Ukraina relvajõudude ülemjuhataja Valeri Zalužnõi kurtis, et Venemaale anti aega õhutõrje tugevdamiseks, enne kui neid saab rünnata lääne poolt tarnitud lennukitega.

Detsembris, mil Ukrainal ja tema liitlastel oli raskusi F-16 kasutuselevõtuga, kanti F/A-18 relvasoovide nimekirja, mis saadeti USA ametnikele Kiievist. Läbirääkimised Austraalia ja Ukraina vahel jätkusid lennukite üle, selgub Financial Review 8. detsembri ülevaatest.

Kaitseminister Richard Marles keeldus sel nädalal lennukite kohta kommentaare andmast, kuid kaitseministeeriumi pressiesindaja ütles, et lennukid on utiliseerimise viimases staadiumis.

Ukraina suursaadik Austraalias ja Uus-Meremaal Vasõl Mõrošnõtšenko on teinud lobitööd abi saamiseks, kuid ta on olnud ettevaatlik, et teda ei peetaks kriitiliseks või tänamatuks. „Oleme sügavalt tänulikud selle eest, mida Austraalia valitsus on siiani andnud,” ütles ta teisipäeval. „Loodame, et Austraalia saab jätkata toetamist.”

Kahe riigi praegused kõnelused hõlmavad ühe asjaosalise sõnul võimalust, et Ukrainale antakse Austraalia tankid M1 Abrams või ründehelikopterid Eurocopter Tiger.

Armee 59 M1 Abrams tanki asendatakse järgmisel aastal kaasaegsema versiooniga. Ukraina on saanud USA varudest juba 31 Abramsi tanki, mis tähendab, et ta ei peaks looma uusi varustussüsteeme, et toetada Austraaliast pärit tanke.

Austraalia 22 Tigerit on kavas välja vahetada 2025. aastal. Saksamaa ja Prantsusmaa peavad andma loa nende loovutamiseks Ukrainale. Mõlemad riigid on Ukraina suured sõjalised doonorid.