Vanemad kardavad oma laste turvalisuse pärast. Lapsed, kes on teisi väärkohelnud, käivad jätkuvalt koolis.

Ema, ma arvan, et mul on laps kõhus. Nii ütles kodus üks 9-aastane laps ühel 2022. aasta detsembriõhtul. See lause oli pere jaoks tõelise õudusunenäo alguseks, vahendab tv2.dk.

Selgus, et Køge vallas asuvas Borupi koolis oli samaealine õpilane last rohkem kui aasta vägistanud. Samal ajal oli last ähvardatud tapmisega ja seetõttu ei julgenud ta sellest kellelegi rääkida.

„Kõige rohkem häirib mind see, et kuigi ta ei tahtnud kooli minna ja oli ärritunud, käisin ma peale, sest ma ei teadnud, mis toimub,” räägib ema, kes rääkis tütre nimel anonüümselt.

Üheksa-aastase lugu ei ole ainus. Meditsiiniliste andmete, teadete ja koolis viibivate laste vanemate andmetel on mitu 6–11-aastast last umbes kahe aasta jooksul kokku puutunud Borupi koolis samaealiste laste grupi ähvarduste, vägivalla ja seksuaalse kallaletungiga.

Juhtumitest on teavitatud ka kohalikku politseid, kuid kuna lapsed on nii väikesed, on see sotsiaalametnike ülesanne.

Lapsed, kes on teisi vägistanud, käivad endiselt Borupi koolis. Juhtkond on püüdnud probleeme lahendada „pissisõprade” juurutamisega, mis tähendab, et õpilased peavad tualetis käima paarikaupa, samuti ei tohi lapsed üksi ilma täiskasvanud inimese järelevalveta mängida ega lugeda.

Kuid 75 lapsevanemast koosnev raevukas seltskond arvab, et sellest ei piisa. Ühiskirjas kooli juhtkonnale ja vallale väljendavad nad nüüd muret oma laste turvalisuse pärast ja nõuavad tegutsemist.

Kuigi väärkohtlemised ulatuvad mitme aasta tagusesse aega, on need koolis laiemat tähelepanu pälvinud alles viimastel nädalatel.

Koolijuht Jakob Dalgas kirjutas 2. veebruari sõnumis, et juhtkonna poole on pöördunud 10-12 lapsevanemat.
Viimasel ajal oleme kahjuks kogenud, et mõned lapsed on väga ärritunud. See puudutab peamiselt tüdrukuid, kes teatavad, et on kokku puutunud hälbelise käitumisega, kirjutas Jakob Dalgas ja täpsustas, et sellega tegelevad „erinevad nõustajad ja muud võimud”.

Taani telekanali TV 2 andmetel hõlmab „hälbeline käitumine” kõike alates tapmisega ähvardamisest, noaga ähvardamisest, raudtorudega peksmisest ja otsesest seksuaalsest kallaletungist.

Lisaks 9-aastasele, keda on vägistatud, oli 6-aastasel lapsel midagi tagumikku kinni jäänud. Ema avastas selle 2022. aasta novembris, kui laps ärkas öösel valu peale pärakus. Seejärel vaatas lapse üle arst, kes teavitas sellest omavalitsust.

Mu laps nuttis, kui ta pidi kooli minema. Ta oli täiesti rivist väljas, ütleb ema, keda väärkohtlemine on väga mõjutanud.

Ta ütleb TV 2-le, et ta ei tunne, et kooli juhtkond suhtus väärkohtlemisse tõsiselt ja juhtkond nimetas seda mitu korda „õnnetuks seksuaalmänguks”.

Kogu aeg jätsid nad selle tõsiduse tähelepanuta. Teil pole aimugi, kui pettunud ma olen olnud, räägib ema.

Veel ühte last oli sunnitud kooli tualettides lahti riietuma, misjärel last on pekstud ja nilbete sõnadega sõimatud. Sama last on sunnitud teisi lööma, et mitte ise peksa saada, räägib ema TV 2-le.

TV 2-le on teada ka juhtum, kus koolis oli lapsel rulaga sõrm ära lõigatud. Ema räägib TV 2-le, et tema lapse poole pöördus üks lastest, keda paljud kardavad. See laps viskas teisele lapsele rulaga pea suunas, mis tabas näppu. Sõrm murdus ja tükk oli täielikult ära lõigatud.

See ei olnud mäng. Minu laps kardab teist last, kellega ta kokku puutub, nii et ta hoiab eemale. Laps tuli naabermajast ja nägi mu last rulaga sõitmas ja viskas teda täiesti provotseerimata rulaga ja lõi vastu näppu, nii et see murdus ja tükk sellest tuli täiesti ära, räägib ema.

Lisaks räägivad mitmed lapsevanemad TV 2-le, et Borupi kooli keskkonda iseloomustab ebakindlus, mis tuleneb väikesest lasterühmast, kes „terroriseerib” teisi koolis käivaid lapsi.

Ma kardan oma last kooli saata. Väärkohtlemist toime pannud lapsed käivad koolis edasi. Ja ma kardan, et nad teevad mu lapsele midagi, ütleb murelik lapsevanem.

Lapsevanemate hinnangul on koolipoolne olukorra käsitlemine alla igasugust arvestust. Paljud ei tunne, et kool võtab neid tõsiselt. Ja neil on tunne, et nad on ise pidanud teavitama valda ja sotsiaalasutusi, saamata teavet selle kohta, mida kool on väärkohtlemise peatamiseks ette võtnud.

Koolijuht ei kuulanud mind ja ütles: „Ma ei taha sinuga sellest rääkida,” ütleb ühe väärkoheldud lapse ema. „Mulle oleks meeldinud, kui kool oleks kohe tegutsenud. Tegutsenud nii, et see enam ei korduks,” ütleb ühe lapse selgelt ärritunud ema, kes puutus vaid paar kuud tagasi kokku vägivallaga.

Suure rahulolematuse tõttu kohtusid 4. veebruaril Køges ligikaudu 60 lapsevanemat. Koosoleku tulemuseks oli ühine kiri kooli juhtkonnale ja vallale.

„Oleme siiralt mures ja me ei saa taluda/leppida sellega, et meie lastel pole koolis turvaline,” öeldakse muu hulgas. Ja lisatakse: „Peame tungivalt paluma kooli juhtkonnal võtta kasutusele kõik võimalikud meetmed, et kaitsta meie lapsi selliste raskete kuritegude eest, mis on Borupi koolis toimunud juba üle aasta.”

TV 2 oleks tahtnud intervjuud koolijuht Jakob Dalgasega, kuid see pole olnud võimalik. Seal öeldakse, et side peab käima läbi Køge valla. Ka omavalitsus on keeldunud intervjuust, kuid Køge valla koolide ja lasteaedade juht Lars Nedergaard kirjutab:

„Kooli juhtkond ja töötajad teevad koostöös perekeskusega täies hoos kõik endast oleneva, et kannatada saanud lapsi ja peresid toetada. See on suur töö, millega ma leian, et kool saab väga hästi hakkama.”

TV 2 oleks tahtnud küsida, miks ei ole väärkohtlemise põhjustanud lapsi koolist välja visatud.

Samuti oleks TV 2 soovinud küsida, kas kool on õpilaste turvamiseks midagi muud teinud peale lihtsalt juhendamise.

Sellele kirjutab vald e-kirjaga:

„Asja puhul on tegemist intsidentide ja tegevustega, mis hõlmavad tundlikke isikuandmeid. Konfidentsiaalsuse kohustus tähendab konkreetse õpilase ja pere jaoks, et koolil ei ole võimalik eriti konkreetselt suhelda suure hulga lastevanematega, keda juhtumid otseselt puudutavad. Nõnda on kool püüdnud nii palju kui võimalik toime tulla suurema grupi lapsevanemate poolt väljendatud ebakindluse ja frustratsiooniga.”

Kirjavahetuses teatas kooli direktor Jakob Dalgas lapsevanematele, et juhtkond „näeb vaeva, et kõiki juhtumeid parimal võimalikul viisil käsitleda”. „Minu arvamus on, et võite oma lapsed julgelt kooli saata,” kirjutab ta.

Kuid paljud vanemad ei jaga seda seisukohta. Nad kardavad siiani ja mitmed räägivad TV 2-le, et just nädal tagasi löödi lapse pea vastu seina ja sama lastegrupp ähvardas last tapmisega.

Koolijuht peaks otsima teise töö, ütleb pettunud lapsevanem TV 2-le.

Teised rõhutavad, et suhtumine vajab tõesti karmistamist, kui tahetakse end hästi ja turvaliselt tunda, et lapsed jälle kooli saata.

Kõik vanemad rõhutavad, et nad ei süüdista lapsi, kes väärkohtlemisi toime panevad. Nad usuvad, et kool peaks suutma tagada, et väärkohtlemisi ei toimuks. Kooli juhtkond on nüüd kokku kutsunud lastevanemate koosoleku, kus loodetakse asjad selgeks rääkida.