Üha rohkem soomlasi tunneb huvi riigikaitse ja laskmise vastu, mis kajastub ka relvalubades. Eelmisel, 2023. aastal väljastas politsei relvaloa enam kui 2300 automaatpüssile.
Vaid kümme aastat tagasi võeti neid nn reservpüsse aastas kasutusse ligi 500. Lubade arv saavutas haripunkti 2019. ja 2020. aastal, mil muudeti relvaseadust ja nii mõnigi automaatpüssi ostnu pidi taotlema uut luba samale relvale, vahendab Yle.
Automaatpüssiga saab kiiresti lasta mitu lasku järjest ilma uuesti laadimata. Igapäevakeeles räägitakse poolautomaatrelvast.
Poolautomaatrelva loa saab ka jahipidamiseks. Sõjaliseks kasutamiseks mõeldud suure pidemega automaatrelvi saavad aga Soomes soetada vaid need, kes harrastavad laskesporti või osalevad sõjalise valmisoleku edendamise väljaõppel.
Soomes tehakse automaatpüssidest muuhulgas praktilist laskmist ja rakenduslikku reservlaskmist ehk SRA-d, mis töötati välja Soomes. Mõlema puhul on mõte imiteerida reaalset relvakasutussituatsiooni, kus tuleb näiteks tulistada mitme sihtmärgi pihta, liikuda ja salve vahetada.
Eelkõige on SRA populaarsus viimasel ajal palju kasvanud. Spordis osalemine eeldab relvaohutuse kursuse läbimist ja laskekatset.
Eelmisel aastal liitus spordialaga rekordilised 1600 uut laskurit. Kokku on harrastajaid üle 12 500.
Reservspordiliidu hinnangul pole isegi aega korraldada nii palju reservväelaste laskekursusi, kui nende järele oleks nõudlust.
Reklaami pole vaja ega saagi teha, sest need täituvad kohe, ütleb liidu tegevjuht Veli-Matti Kesälahti.
Reservspordiliidu all harrastatakse ka traditsioonilisemat kauguslaskmist. Kesälahti sõnul on see jäänud vanematele harrastajatele.
Rühm, kes on aktiivselt reservis ja kellel on näiteks sõjaaegne paigutus, on rohkem huvitatud SRA-tüüpi laskmisest, kus tegutsetakse justkui vastavalt olukorrale.
Laskmise populaarsust on näha ka relvamüügis. Näiteks Jämsäs, Tamperes ja Jyväskyläs tegutseva relvamüüja Aawee üks valdkondi on laskmine.
Tegevjuhi Santeri Vääriskoski sõnul on huvi laskmise vastu kasvanud juba pikemat aega. Tema sõnul on see enamuse jaoks eelkõige hobi.
Mõned harrastajad tulevad riigikaitse vajaduse tõttu. Eelkõige huvitab aga sportlaskmine ja järgmisena tuleb riigikaitse. Need on asjad, mis üksteist väga hästi toetavad, ütleb ta.
Relvamüügis oli aga selgelt näha Venemaa kahe aasta tagune rünnak Ukrainale. „Alguses oli hetkeliselt väga kiireloomulisi episoode, aga siis see tasandus,” räägib Vääriskoski.
Laskmine ei ole odav hobi. Santeri Vääriskoski sõnul võib hea kvaliteediga püss koos tarvikutega maksta viie tuhande euro ringis.
Tasub investeerida koolitusse ja hankida infot usaldusväärsetest allikatest. Umbes 1500 eurot maksva püssiga saab asjad hästi ära aetud, annab Vääriskoski nõu.
Padrunid on suur kulu. Püssides enim kasutatavate .223 kaliibriga padrunite hind on mõne aastaga peaaegu kahekordistunud, 60-70 sendini tükk. Seega maksab 30 padruniga salve tühjendamine paarkümmend eurot.
Väärskoski sõnul räägivad paljud entusiastid, et relvalubade menetlemise ajad on Soome eri paigus väga erinevad. Maksimaalselt peab otsust ootama kuni kuus kuud.
Relvaseadusega olakse aga üldiselt rahul.
Tõeline harrastaja saab load, aga mitte see, kes arvab, et relva omamine oleks tore, ütleb Vääriskoski.
