Tugevaid külmasid soosiv ilmamuster on pärast leebemaid nädalaid Põhja-Euroopasse tagasi jõudnud. Foreca meteoroloog Markus Mäntykannas kirjutab ilmablogis, et Soome on jäämas õhumasse jagava jugavoolu külmemale poolele, mis tähendab krõbedate külmakraadide tagasitulekut.
Prognoosi järgi saabub Soome Siberi suunalt külm õhk, ülejäänud nädala jooksul langeb temperatuur suures osas riigist 20–40 miinuskraadini. Päris jaanuari alguse kõige külmemate näitudeni temperatuur ei küüni, sest päike soojendab praegu rohkem päevaseid temperatuure.
Võiks öelda, et selle nädala lõpu ilm on nii külm, kui sel aastaajal olla saab, kirjutab Mäntykannas.
Ööl vastu teisipäeva mõõdeti kolmes vaatlusjaamas Sallas, Savukoskis ja Ylitornios kõige külmem näit -34,4 kraadi.
Ja sellega asi ei lõpe. Nädala lõpu poole tugevneb külm kõrgrõhkkond, ilm selgineb ja temperatuur langeb veelgi. Lõuna pool läheb pakane tõeliselt tugevamaks alles alates kolmapäevast.
Kolmapäeval langeb temperatuur lõuna pool 10–20 miinuskraadini. Kõige külmemad näidud on -35 kraadi ringis põhja pool. Ööl vastu neljapäeva võib isegi riigi lõunaosas pakane olla sisemaal -30 kraadi.
Reedel on idas ja põhjas kuni -40 kraadi näiduga pakane. Ülejäänud riigis jäävad kõige külmemad näidud -20 ja -35 kraadi vahele.
Kui Soome on Põhja-Euroopa külma mulli lõksus, siis Lõuna-Euroopas jõutakse samal ajal suvesoojade näidudeni. Hispaanias ja Portugalis ulatub temperatuur 25 kraadini, seega võivad temperatuuride erinevused Euroopa-siseselt ulatuda 65 kraadini.
Suvise kuumuse peamiseks põhjuseks on Aafrikast tulev tugev sooja õhu juurdevool ja kohalikud fööntuuled, mis Hispaania kagu- ja idaosa soojendavad, kirjutab Mäntykannas.
El Niño fenomen võib suurendada külma kevadtalve tõenäosust Põhja-Euroopas ning kuuprognoos ennustab Soomes külmi nädalaid.
Kui kevadtalv osutub väga külmaks, võib see lõpuks ka kevade algust edasi lükata. Neil talvedel, mil Läänemere jääkate jõuab suureks kasvada ja kui maas on paks lumekiht, kulub kevade saabumiseks rohkem aega kui pärast pehmemat talve.
