E-hepatiidiga nakatumisi on alanud aasta jooksul leitud Soomes tavapärasest rohkem, edastab terviseamet. Tavaliselt nakatub inimene toiduga.
Ajavahemikus jaanuarist veebruarini on nakkushaiguste registrisse teatatud 44 E-hepatiidi juhtumist. Nakatumisi on avastatud mitmel pool Soomes. 27 haiget tuli haiglasse viia, vahendab Iltalehti.
Terviseameti uuritud juhtumitest oli enne haigestumist liha või lihalõike söönud 25 inimest. 26 küsitletud inimesest 22 mainisid erinevate kaubamärkide lihavorsti või salaamit. Terviseamet rõhutab oma teates, et leidude osas on vaja täiendavaid selgitusi.
Lihavorsti ja salaamit tehakse külmsuitsutamismeetodil, mistõttu on võimalik, et E-hepatiidi viirused jäävad toodetesse, mille tooraines on viirus juba olnud.
Tavapärasest suurem arv E-hepatiidiga nakatumisi on olnud ka Belgias ja Tšehhis.
Terviseamet uurib proovidest saadud E-hepatiidi viirusi ja võrdleb neid teistes riikides esinenud nakatumiste viirustüvedega. Tegevuse eesmärk on tuvastada võimalik rahvusvaheline epideemia.
E-hepatiit on viiruse põhjustatud maksapõletik. Haigus on enamikul nakatunutest asümptomaatiline. Sümptomid ilmnevad tavaliselt umbes 40 päeva pärast nakatumist. Sümptomiteks on naha ja silmade kollasus, palavik ja kõhugripi sümptomid. Toidu tavaline kuumutamine hävitab E-hepatiidi viiruse.
