Ülal pildil aurumopp, millega kasuisa kahtlustuse kohaselt 4-aastast last „töötles”, pärast mida laps suri. Kasuisa oli läinud närvi selle peale, et laps karjus.

Rõõmsaks, elavaks ja ülimalt uudishimulikuks peetud laps suri kodus juunis 2023. aastal. 4-aastane poiss oli lastekaitse jälgimise all.

Sotsiaalametnike ja lasteaiatöötajate tähelepanekud pere elust paistavad nüüd murettekitavas valguses, vahendab Iltalehti.

Eelmise aasta 6. juunil sai sotsiaaltöötaja kõne 4-aastase poisi lasteaiast. Sotsiaaltöötajal polnud aega tagasi helistada. Kaks päeva hiljem leiti poiss surnuna.

Laps suri oma voodis ööl vastu 8. juunit. Surma põhjuseks olid põletushaavadest ja muust vägivallast saadud rasked vigastused.

Lasteaiast saadetud SMS ei tekitanud minus muret ja ma ei saanud aru, et tegemist on kiireloomulise asjaga, ütles sotsiaaltöötaja politseile.

Politsei eeluurimise protokolli järgi paigutati laps kiirkorras asenduskoju 4. veebruaril 2023. aastal.

Politsei oli teinud kontrollkäigu pere korterisse, kus oli olnud „tõesti räpane ja segadus”. Sündmuskohale kutsud sotsiaalhoolekande kriisiabitöötaja pidas tekkinud kaost selliseks, et see kujutas endast lapsele ohtu.

Häirekeskusesse helistanud pealtnägija oli lapse koduste olude pärast mures olnud. Vanemad on enamasti purjus, ütles ta.

Asenduskoju viidud poiss mainis, et tema sõrmes oli „kipitus”, kuid sinikaid ega haavu tal ei leitud.

Pere sotsiaaltöötaja ütles politseile, et kiireloomuline ümberpaigutamine tulenes sellest, et lapsel oli „kodus ilmselgelt veidi ebaturvaline”.

Poiss tagastati oma perele kuu aega hiljem, 5. märtsil. Laps äravõtmise jätkamiseks polnud alust. Veebruarist märtsini oli pere kolinud uude koju, üürikorterisse Joensuu Rantakyläs.

Sotsiaalvõimude hinnangul tundus ema olevat motiveeritud võtma vastu abi nii oma pojale kui ka iseendale.

Sotsiaalhoolekande asutused kohtusid perega terve 2023. aasta kevadtalve. Kohtumistel osales vaid lapse ema. Kasuisa oli teatanud, et tal pole soovi kohtumistel osaleda, kuna ta pole lapse bioloogiline isa.

Märtsis toimunud kohtumisel leppisid võimud emaga kokku, et paar korda nädalas tehakse pere juurde kontrollkäike. Kontrolli viisid läbi hoolekandepiirkonna enda sotsiaaltöötaja ja tõhustatud peretöö töötajad.

Eesmärk ei olnud perekonda nende visiitidega liiga koormata, ütles sotsiaaltöötaja politseile.

Kevadtalvised kohtumised läksid hästi, kuigi ema jättis mõne neist haigusjuhtumitele viidates ära.

Mina isiklikult ei olnud nende tühistamiste pärast mures, sest näis, et neil on loomulik seletus, rääkis sotsiaaltöötaja.

Kevadel viidi poiss lasteaeda, kus ta sai tuge.

Sotsiaaltöötaja pidi muu hulgas jälgima lapse eakohast arengut ja kodu puhtust.

Ma ei näinud perekonnas midagi, mille kohta oleksin saanud lastekaitseteate teha, ütles sotsiaaltöötaja politseile.

Tagantjärele mõeldes oskas ema kindlasti meie küsimustele vastata, et meie mured [lapse pärast] ei kasvaks, sõnas ta.

Kevadel peret külastanud sotsiaaltöötaja rääkis politseile ühest erandlikust olukorrast. Aprillis saabus ta kontrollvisiidile, kui ema ja poeg polnud veel koju jõudnud.

Sel ajal olid asjad elutoas laiali, elutoa laual olid joogiklaasid ja suitsupakid. Siis pidin emale jõulisemalt ütlema, et maja ei saa sellises seisus olla, rääkis sotsiaaltöötaja.

Ema ei olnud peretöö suhtes kuigi vastuvõtlik.

Mai lõpus korraldatud kohtumisel leppisid võimud kokku, et juuni alguses vähendatakse perele antavat toetust nii, et sotsiaaltöötaja käib vaid korra nädalas ning tõhustatud peretööst loobutakse.

Sel hetkel, kui sotsiaaltöötaja peretöö lõpetas, mõtlesin, et ma poleks saanud sellele perele enam abi pakkuda. Selleks oleks tulnud leida mõni muu vahend, sõnas sotsiaaltöötaja.

Mul ei tekkinud tunnet, et asjas oleks tehtud vale otsus, lisas ta.

Politsei otsis eeluurimise käigus välja teated, mille tapetud poisi ema oli saatnud kasuisale.

Need paljastavad, kuidas noor vanem lastekaitse- ja sotsiaalasutustesse suhtus.

Läinud aasta 20. veebruaril, kui poiss oli veel asenduskodus, saatis ema isale sõnumi, et kohtumine läks ilmselt halvasti.

• Kurat, millised kurtmised, kirjutas ta.
• Nad üritasid seda [lapse] tuba kontrollida.
• Kurat, ma pole teinud midagi, mida oleksin pidanud tegema.

Sõnumivahetus toimus umbes kaks nädalat enne seda, kui poiss emale tagastati.

Maikuus kirjutas ema karmid sõnumid, milles sõimas tõhustatud peretöö tegijat. Olukord oli seotud kohtumisega, mille ema oli isiklikel põhjustel ära jätnud.

Ema kurtis selle üle, kuidas töötaja suhtus tühistamisse.

• Täiesti hoor mutt.
• Aga see on hea, aga ma siia jäin, nii oli põhjendatud selle lehma visiidi ärajätmine.
• Ma arvan, et sel nädalal ei tule ühtegi külastust, sest ma tühistasin täna [töötaja] ja [teine ​​töötaja] tühistab homse külastuse.

Ka igapäevaselt lapsega tegelenud lasteaia spetsialistid ei näinud põhjust muretseda pere igapäevaelu ega poisi turvalisuse pärast.

Poisil oli aeg-ajalt näha väikseid sinikaid, kuid emal olid neile mõistlikud selgitused. Elava loomuga poiss kukkus teatavasti isegi lasteaias ja sai sinikaid.

Läinud aasta 1. juunil, vaid nädal enne väidetavat tapmist võtsid lasteaia töötajad sotsiaalteenistusega ühendust, et küsida pere hetkeolukorra kohta. Päring oli seotud lasteaiasisese juhtumiga, mille tunnistajaks oli üks töötaja.

Ema oli poisi peale karjunud, arvates, et keegi ei kuule. Olukord sai alguse lasteaia hoovis pärastlõunal, kui poiss üritas ema sülle saada.

Ema läks kohe närvi ja ütles, et ta ei võta teda sülle, kui tal on määrdunud riided, rääkis lasteaia töötaja.

Ema viis poisi sisse riietuma. Kõrvaltoas olnud töötaja kuulis, kuidas ema nutva lapse peale karjus.

Esmaspäeval, 5. juunil oli poisil laubal suur sinikas.

Miks sul on sinikas otsmikul, küsis lasteaia töötaja.

Isa kiusab, oli poiss vastanud.

See oli viimane kord, kui väike poiss käis lasteaias. Teisipäeval ja kolmapäeval oli ta ära, neljapäeval surnud.

Esmaspäeval oli tal ka kriimustus peas, tundus, et kass või ta ise oli end kratsinud, rääkis üks lasteaia töötajatest hiljem politseile.

Meie mure polnud see, et kodus oli vägivald, vaid minu enda mure oli see, kuidas ema jälgib [lapse] turvalisust, rääkis lasteaia töötaja.

Lasteaia töötajad rääkisid pärastlõunal lapsele järgi tulnud emale sinikast. Ema tunnistas verevalumit, öeldes, et poiss kukkus rulaga sõites. Asja arutati.

Mul tekkis tunne, et ta teadis nüüd, et tegemist on ohtliku olukorraga, rääkis lasteaia töötaja.

Ema teatas juhtunust oma elukaaslasele, lapse kasuisale hoopis teistmoodi. Ta nentis, et „ei oska seletada” iga lapse sinikat lasteaias.

Ole selle lapsega ettevaatlik, et sinikaid enam ei tekiks, sest nad arvavad kindlalt, et kodus pekstakse ja miski ei tohi teha haiget, märkis ema.

(Lasteaia töötajad) Nad nägid välja, nagu ei uskunud, et ta rulaga kukkus (naeratav emotikon). Olen kindel, et nad tegid arvutuse, sest tundus, et tegemist on sealse lasteaia direktori ja [lapse] rühma juhiga, et nad ei uskunud sõnagi, seletas ema.

Keskkriminaalpolitsei (KRP) uurib endiselt ametivõimude osa 4-aastase lapse surmas.

Politsei selgitab seetõttu välja, kas ametivõimude tegevuses on alust kahtlustada kuritegu. Kahtluskünnise ületamisel alustatakse eeluurimist.

Eeluurimine edeneb aeglaselt, kuna dokumentide saamine näiteks piirkondlikust valitsusasutusest võtab aega.

Iltalehti uuringu kohaselt on Joensuu linnas esinenud hooletusi lastekaitses. Lastekaitse on muu hulgas suhtunud ükskõikselt kümnetesse ühe teise lapse kohta tehtud lastekaitseteadetesse.