Presidendivalimiste teise vooru võitja Alexander Stubbi elu muutub kardinaalselt vahetult pärast valimispäeva.
Ametlikult kinnitatakse valimistulemused valimistele järgneval kolmapäeval, kuid president asub ametisse märtsi esimesel päeval. Siis annab uus president parlamendile pühaliku tõotuse ja Sauli Niinistö vabariigi presidendi aeg saab läbi, vahendab Iltalehti.
Seega jääb valimispäeva ja uue presidendi ametisseasumise vahele ligi kolm nädalat, mil Niinistö on veel president, kuid tulevane president on juba teada.
Soome presidendi pühalik tõotus:
„Mina – – kelle Soome rahvas on valinud Soome Vabariigi presidendiks, teatan, et järgin oma presidendi ametis siiralt ja ustavalt vabariigi põhiseadust ja seadusi ning kogu oma jõuga edendan Soome rahva elu.”
Sissetulek
Vabariigi Presidendi aastatöötasu reguleerib seadus. President Niinistö vähendas 2013. aastal enda töötasu 160 000 eurolt 126 000 eurole.
Aasta 2022 maksuandmete järgi oli Stubbil Soomes 14 000 euro suurune töötulu.
Suurem osa Stubbi sissetulekutest tuleb välismaalt, seega Soome maksuinfos see ei kajastu. MTV saates Kandidaadid vs Google ütles Stubb, et teenis Firenze ülikooli professorina kuus umbes 18 000 eurot, mis teeb aastas umbes 216 000 eurot. Seega on Stubbil presidendina korralik palgakärbe.
Mõjutab abikaasat
Tema abikaasa Suzanne Innes-Stubbi sissetulek oli Soome maksuandmetel 2022. aastal 203 000 eurot. Ta töötab liftifirmas Kone juristina. Presidendi abikaasa esindusülesannete eest tasu ei saa.
Innes-Stubb pole veel kindel, kas ta jätkab senisel ametikohal. President Tarja Haloneni ajal tõi tava muutuse abikaasa Pentti Arajärvi. Ta jätkas esindusülesannete kõrvalt tööd teadlasena.
Praeguse presidendi abikaasa Jenni Haukio on oma mehe presidendiajal töötanud samuti näiteks Turu raamatumessi programmijuhina.
Ma ei tea veel, mida ma teen. See on suur otsus. Pean järgmisel nädalal mõtlema, kui Alexist saab president, kommenteeris Innes-Stubb laupäeval Iltalehtile.
Tal on oma karjäär ja minul oma. Suzanne otsustab ise, mida ta selles olukorras parimaks peab, ütles tulevane president Stubb.
Ihukaitsjad
Kuigi Soome president liigub pealtnäha vabalt, on tal ihukaistjad praktiliselt alati kaasas. See ihukaitsja ilmub välja niipea, kui tulevane president on teada. Samas hoolitsetakse ka vabariigi presidendi Niinistö turvalisuse eest.
Presidendi kantselei ei soovi presidendi turvameetmeid kuidagi kommenteerida. Küll aga on seadusesse sisse kirjutatud, et presidendi isikliku ja tema käsutuses olevate ruumide turvalisuse eest hoolitseb kantselei. Praktikas vastutab turvalisuse eest aga Helsingi politsei, kes käsutab presidendi käsutuses olevat ihukaitsjat.
Kaitsepolitsei teatel on kaitsepolitsei info ja eksperdid uuele presidendile kättesaadavad kohe pärast valimisi.
Vähemalt üks
Presidendil on alati vähemalt üks ihukaitsja kaasas. Nende ülesanne on jälgida ümbrust, nad ei kõnni pidevalt presidendi kõrval.
Niinistö ihukaitsjad on teda saatnud nii välismaal kui ka perevisiitidel. Sageli jäävad ihukaitsjad eemale, andes presidendile ja tema perele ruumi. Ihukaitsjad võivad perekülastuste ajal oodata näiteks naabri hoovis, nagu kirjutas Yle 2018. aastal.
Kuigi ka presidendi abikaasal on lubatud üksinda ringi liikuda, kirjutab Niinistö abikaasa Jenni Haukio oma raamatus, et ihukaitsjate pidev kohalolek on kurnav.
President Halonen märgib samuti oma 2020. aastal ilmunud raamatus, et ihukaitsjate pidev kohalolek tundus rõhuv. Lisaks ametlikele üritustele käisid ihikaitsjad kaasas ka siis, kui Halonen tegi oma igapäevaseid toimetusi inimeste keskel. Teisalt said neist ka head kolleegid ning turvamehed hoolitsesid isegi Haloneni ja Arajärvi pulma muusika eest.
Ta rääkis nendega oma asjadest ja kõndis nende käevangus, kuigi meie ülejäänud ei pidanud seda eriti sobivaks, ütleb raamatus üks Haloneni assistentidest.
Kolimispäev
Uus vabariigi president saab minna ametiresidentsi kohe ametisse astumise päeval. Presidendi kantselei teatel saab isiklikud asjad ette ära viia riigi külalistemajja, mis on uue presidendi ametlik elukoht.
Valitud president elab aga kuni tegeliku ametisse astumise päevani oma kodus.
Muidugi võib president oma kodus elada ka edaspidi. Niinistö teatas pärast esimest korda presidendiks valimist, et soovib elada nii oma kodus Espoos kui ka presidendi ametiresidentsis.
Riik tasub presidendi eluasemete ülalpidamise, kütte, valgustuse, dekoratsiooni ja täiendavate tööjõukulude eest.
Presidendil on õigus ka pensionile, mis on 60 protsenti presidendi aastapalgast. Näiteks ametist lahkuv president Niinistö saab aastas pensioniks veidi alla 76 000 euro. Presidendi abikaasal ei ole õigust saada pensioni oma esinduskohustuste eest.
Läbivalgustatud post
Turvalisuse tagamiseks vajalik varustus tuleb lisaks ihukaitsjatele politseilt. Näiteks on ametlikus residentsis turvasüsteemid ja valvekaamerad. Muuhulgas uuendatakse neid turvasüsteeme lähiaastatel Mäntyniemi residentsi renoveerimisel. Lisaks ametlikule residentsile on presidendil esindusresidents ehk presidendi vastuvõtu kohana tuntud Presidendiloss ja suveresidents Kultaranta.
Seaduse järgi kontrollitakse presidendi kasutuses olevatesse ruumidesse saabuvat posti keelatud ainete või kauba suhtes. Seda saab teha läbivalgustusega ilma pakki või kirja avamata.
Lisaks ametiresidentsidele saab uus president oma käsutusse soomustatud Mercedese. Presidendi kantselei on teatanud, et sõidukite uuendamisel eelistatakse taastuvenergiat. Ehk siis praeguseks 12 aastat kasutuses olnud presidendi ametiauto võib lähiaastatel asenduda näiteks elektriautoga.
Praeguse Mercedese täpne hind pole teada, kuid Haloneni ajal olnud Mercedes Benz maksis koos maksudega üle 500 000 euro. Praeguse auto hind on ilmselt samas hinnaklassis.
