Soome sõjateaduste dotsent Ilmari Käihko hindas MTV saates Uutisextra, et Venemaa NATO riike ei ründa. Küll aga usub Käihko, et Venemaa poolt annekteeritud Ukraina alad jäävad tema valdusesse.

Täna, laupäeval, möödub kaks aastat Ukraina sõja algusest. Mõlemal pool rindejoont on hukkunud sadu tuhandeid ja sõjal pole lõppu näha.

Sõjateaduste dotsent Ilmari Käihkö ütleb, et üks asi ajas teda eriti segadusse Vene sissetungi ajal.

See on segadusse ajanud, kui kaugele Venemaa on valmis Ukrainas minema. Kui esialgne rünnak ebaõnnestus, otsustasid nad tagasilöökidest hoolimata jätkata. Neil näib olevat piisavalt tahtmist, nentis Käihkö MTV saates Uutisextra.

Kuskil tuleb siiski piir, usub Käihkö.

Venemaal elatakse ikka veel mitte sõjamajanduses, vaid üsna normaalselt. Kui võrrelda seda sõda Teise maailmasõjaga, pole see siiski totaalne sõda.

Käihkö hinnangul ei saa Ukraina enam tagasi Venemaa poolt juba okupeeritud alasid. Nii et Venemaa võib Käihkö hinnangul need sõjasaagina endale jätta.

Sõja eesmärgid muutuvad sõja ajal sõjalise eduga seoses. Võib-olla kehtib (ütlus, et) kasakas võtab seda, mida saab ka selle sõja kohta.

Teisisõnu, Venemaa püüab võtta nii palju kui võimalik, leiab Käihkö.

Erinevad eksperdid, relvajõudude juhatajad ja Euroopa juhtivad poliitikud on hoiatanud, et Euroopal on vaid paar aastat aega valmistuda relvastatud vastasseisuks Venemaaga isegi NATO riigi piiril.

Käihkö arvab, et need hoiatused on alusetud.

Kuni sõda Ukrainas sellise intensiivsusega jätkub, ei leia Venemaa võimekust laiaulatuslikuks rünnakuks näiteks NATO riikide vastu, märgib ta.

Peame ka küsima, miks Venemaa midagi sellist teeb. Kui Ukraina ründamine oli loll panus, siis NATO ründamine on enesetapp. Kolmas maailmasõda on see, mida Venemaa on samuti aktiivselt püüdnud vältida, lisab ta.

Käihkö sõnul võib sõda Ukrainas kesta aastaid. Jah, tundub nii, sõnab ta.