Kujutagem ette, et tahate millegipärast Venemaalt Soome tulla ilma loata. Lihtne ülesanne, võib ette kujutada. Piir kulgeb hajaasustusaladel läbi metsa kitsa sihina. Kõrget aeda, valvekaameraid ja piirivalvet ei paista. Võib lihtsalt üle kõndida.

Lähete lihtsalt üle. Kuid peagi ilmub teie juurde piirivalvur, kes küsib, miks olete lubamatus kohas piiri ületanud, vahendab Helsingin Sanomat.

Tänapäeval põhineb valve rohkem juhtmevabadel seadmetel kui piiritaradel. Paljuräägitud aiad, mida praegu püstitatakse, jätavad eksitava mulje.

„Aia konstruktsioon on sümboolne. Sõnum, mis ütleb meile, et Soome tegutseb teatud viisil,” ütleb dotsent Anitta Kynsilehto Tampere ülikooli rahu- ja konfliktiuuringute keskusest Tapri.

Kynsilehto on muu hulgas uurinud inimeste liikumist Vahemere ääres.

Piirivalve fookuses on edaspidi piirdeaedade asemel juhtmevaba ja digitaalne valve.

Piirivalvel on idapiiril tegelikult juba olemas nii fikseeritud kui ka kaasaskantav valvetehnika, ütleb piirivalve sideüksuse ülem ülem Kimmo Ahvonen.

Täpsemalt võimud aga ei avalda, millist jälgimistehnoloogiat kasutatakse.

Mingi pildi, milline tehnoloogia piirile tuleb, saab valitsuse hiljutisest eelnõust piirivalveseaduse muutmiseks. Piirivalve kodulehel on kirjas, et ehitustööd kestavad 3–4 aastat.

Asi on selles, et peaaegu kõigil on tänapäeval kaasas mobiiltelefonid ja muud raadiolaineid kiirgavad seadmed. Valitsuse eelnõu taustainfo kohaselt on need seadmed, mida ka kodanikud palju kasutavad, olulised „piiri turvalisuse säilitamise mõttes”.

Looduses liikujad kasutavad navigatsioonivahenditena mitmesuguseid rakendusi, näiteks kaardirakendusi. Ilma raadioseadmeta lähevad metsa vähesed.

Praktikas kasutavad raadiolaineid lisaks mobiiltelefonidele kõik juhtmevabad seadmed, näiteks valvekaamerad, koeraradarid ja droonide juhtimisseadmed.

Raadiolained on elektromagnetlained, mille lainepikkus varieerub millimeetritest kümnete tuhandete kilomeetriteni. Ka sagedus on väga erinev, alates 30 hertsist ehk vibratsioonist sekundis kuni 3000 gigahertsini.

Radariga tuvastab piirivalve erinevate seadmete kasutatavad lained, mis räägivad reisija asukohast, suunast ja kiirusest.

Teavet sõnumite sisu kohta saadakse ka signaalluurega, mida armeed on traditsiooniliselt kasutanud üksteise järel luuramiseks.

Aga kui keegi kõnnib üle piiri ilma mobiiltelefoni ja muude raadiolaineid edastavate seadmeteta?

See ei jää märkamata ka edaspidi. Droon suudab vaikselt õhust piirijoont jälgida. Selle erinevad kaamerad näevad liikujat nii päeval kui öösel.

Ametivõimud hoiavad tuvastustehnoloogia üksikasju saladuses, kuid seadmetootjad tutvustavad tehnoloogiat hea meelega.

Hiina ettevõte Jouav reklaamib droone, mis kaamerate ja termokaamerate abil tuvastavad maastikul liikuvaid inimesi ka pimedas.

Näotuvastus paljastab ka liikuja isiku, kui ta on registritesse sattunud näiteks varasemate piiriületuskatsete tõttu.

Targemaks saavad ka piirdeaiad, mida mujal maailmas üha enam ehitatakse.

Üks tootjatest on Briti firma OptaSense, mis tarnib piirikontrolliks optilisi kaableid.

Firma teatel tuvastab piirdeaeda peidetud kaabel aiast kolme meetri kaugusel jalutajad. Kaablis olevad andurid mõõdavad rõhku, temperatuuri ja heli. See tunneb labidaga kaevamise ära meetri kauguselt.

Kaasaegsete piiritõkete kombinatsioon näeb välja kui läbimatu džungel. Kuid kas see suudab põgenikevoolu peatada?

„Ei suuda. Areng ei vähenda liikumisvajadust,” ütleb Kynsilehto.

Vaestes riikides töötanud Rootsi arst Hans Rosling (1948–2017) märkis, et maailm, sealhulgas Aafrika ja Lähis-Ida on arenenud kaugemale kui põhjamaalased arvavad.

Iga avastamismeetodi ja vastumeetmete jaoks töötab keegi välja vastutehnoloogia. Gaza sektoris üllatas äärmusorganisatsioon Hamas Iisraeli kõrgtehnoloogilist piirikontrolli.

Mõned meetodid olid algelised, näiteks raadioside segamine seadmega, mille saab osta alla tuhande euro eest. Teine võimalus oli tulistamise ja plahvatuse teel hävitada väljast nähtavaid kaameraid ja muid jälgimisseadmeid.

Otsene vägivald piiril piirab põgenikke vaid osaliselt. India piirivalvurid on Bangladeshi piiril tapnud sadu piiriületajaid. Sellest hoolimata minnakse ikka üle piiri.

Lõpuks murrab inimene läbi kivimüüri, kui tal on piisavalt tugev stiimul. Mõned saavad läbi ka kõige raskematest takistustest ja isegi üle mere.

Vahemeri võib olla Soome jaoks tähenduslikum kui idapiir.

„Satelliidid ja droonid on Vahemerd jälginud juba paarkümmend aastat. Sellegipoolest tulevad paadid ikka iga nädal üle,” räägib Kynsilehto.

Migrandid tulevad vaatamata sellele, et meie ajal on merre uppunud üle 50 000 paadipõgeniku. Euroopa Liidu territooriumil viibib ebaseaduslikult üle miljoni migrandi. Ameerika Ühendriikides on neid kümmekond miljonit.

Rikaste riikide katsed sulgeda legaalseid teid on tekitanud ka tõhusa kuritegevuse. Inimsmugeldamine on miljardeid eurosid väärt äri.

Alati leidub ametnikke, kellele saab altkäemaksu anda ja šantažeerida. Ja ettevõtteid, mille jaoks uustulnukad kvalifitseeruvad odavaks ja loata tööjõuks, nagu öeldakse Euroopa Komisjoni kodulehel.

Müüre lõhuvad ka vastaspoole toetajad ehk inimõiguste, kodanikuvabaduste ja Genfi pagulaskonventsiooni kaitsjad. Nad aitavad pagulasi.

Lõpuks mõjutab turu surve. Kui kaubad ja kapital liiguvad üle piiri, on raske inimesi lõputult aedikutesse lukustada.

Lõpuks näitas kogemus Ukraina põgenikega, et ka suhteliselt suurte inimgruppide liikumine lühikese aja jooksul on ka seaduslikult võimalik.

Kynsilehto sõnul said Euroopa Liidu riigid Ukrainast pärit põgenikevooluga „uskumatult hästi hakkama”. Olukorras on kohaldatud ajutise kaitse direktiivi.