Mõnda idapiiri kaudu tulnud varjupaigataotlejat kahtlustatakse Soomes kuriteo toimepanemises, edastas Soome piirivalve Yle-le.
Piirivalve ei täpsusta, kui palju kuriteos kahtlustatavaid asüülitaotlejaid hetkel on, kuid räägitakse „mõnest isikust”.
Samuti pole öeldud, millistes kuritegudes neid kahtlustatakse.
Piirivalveamet juhib aga tähelepanu, et mainitud juhtumid ei ole seotud kahtlustatavate piiriületusega seotud kuritegudega, vaid isikuid kahtlustatakse kuriteo toimepanemises Soomes viibimise ajal.
Yle-le on teada üks juhtum, kus novembris Soome tulnud varjupaigataotlejat kahtlustati seksuaalkuriteos. Prokurör aga asjas süüdistust ei esitanud, kuna leidis, et tegu ei vasta kuriteo tunnustele.
Alates augusti algusest on idapiiri kaudu Soome tulnud üle 1300 kolmandate riikide kodaniku näiteks Süüriast, Somaaliast, Jeemenist ja Iraagist. Enamikku neist kahtlustatakse omavolilise piiriületusega seotud riigipiiri kuriteos.
Siseministeeriumi 10. jaanuari 2024 taustamemo järgi on politsei hinnanud, et üle idapiiri on ebaseaduslikult Soome sisenenud isikud, kes võivad kujutada ohtu sisejulgeolekule.
Yle uuris piirivalvelt ja Soome migratsiooniametilt, mida nad teavad kõrge riskiga isikutest.
Piirivalve luurekeskuse ülem Juho Vanhatalo ütleb, et riiki sisenenute seas on isikuid, kes võisid mingil eluperioodil osaleda relvastatud vägivallategevuses.
Lisaks kahtlustatakse tema sõnul mõnda varjupaigataotlejat kuriteo toimepanemises enne Soome tulekut.
Vanhatalo ei kommenteeri, kas praegu on käimas kriminaaluurimine seoses asüülitaotlejate tegevusega enne Soome saabumist.
Soome migratsiooniameti (Migri) inspektor Teemu Mäkinen ütleb, et amet on seni teinud individuaalseid vaatlusi võimalike riskiisikute kohta.
Mäkineni sõnul tehti tähelepanekuid seoses varjupaigataotluste uurimisega.
Migri leiud varjupaigamenetluses sisejulgeolekut potentsiaalselt ohustavate taotlejate kohta edastatakse julgeolekuasutustele.
Mäkinen nendib, et sisejulgeolekut ohustavate isikute väljaselgitamine toimub koostöös võimudega.
Piirivalve või politsei kogub varjupaigataotluse esitamisel põhiandmeid varjupaigataotleja kohta. Samal ajal võetakse sõrmejälgi ja uuritakse isikut tõendavate dokumentide ehtsust.
Seoses taotlejate suhtes teostatavate registrikontrollidega uuritakse võimalikke varasemaid varjupaigataotlusi ja teavet kuritegude kohta.
Päris varjupaigaküsitlusel selgitatakse taotleja tausta, küsitakse reisi marsruuti ja riiki sisenemise põhjust. Samas hinnatakse isiku tuvastamise osana taotleja juttu ja dokumentaalset tõendusmaterjali, nendib Mäkinen.
Ta lisab, et varjupaigaüksuse ametnikke koolitatakse tuvastama viiteid võimalikule kuritegelikule taustale.
Näiteks relvastatud tegevuses osalemist uuritakse kõigi taotlejate puhul.
