Soome peaminister Petteri Orpo ütles, et valitsus peab rohkem säästma ja ka maksud üle vaatama.
Praeguse hinnangu kohaselt on 2025. aasta tasemel kohanemisvajadus ligikaudu 1,5 miljardit ja 2027. aasta tasemel kokku kolm miljardit, ütles Orpo täna teisipäeval, 6. veebruaril parlamendis ajakirjanikele.
Orpolt küsiti, kas ka makse on vaja tõsta.
Minu meelest on täiesti selge, et sissetulekute poolt tuleb tugevdada. See tähendab, et vaja on ka makse, märkis ta.
Orpo ei soostunud seisukohta võtma üksikute maksude ega säästueesmärkide osas. Poliitilist otsust valmistatakse ette töörühmas, mida juhib koonderakonna parlamendifraktsiooni esimees Matias Marttinen.
Orpo sõnul on arvud alles täpsustamisel ning tegemist pole „miljardite kauplemisega”.
Peate mõistma, miks me peame seda tegema. Põhjus on selles, et meie majandus on väga halvas seisus. Valitsusprogrammis kokku lepitud kuue miljardi suurusest kohanemismeetmetest ei piisa. Peale selle tuleb veel teha.
Orpo sõnul nõuab kuluraamistikus püsimine juba praegu ligi miljardi suuruseid kärpeid mujalt. Ees ootab väga raske töö, lisas ta.
Valitsuserakondade esindajad alustasid teisipäeval läbirääkimisi riigieelarve edasiste korrigeerimiste üle.
Marttineni juhitavasse töörühma kuuluvad veel parlamendisaadik Ville Vähämäki (põlissoomlased), Rootsi erakonna parlamendifraktsiooni esimees Otto Andersson ja kristlike demokraatide fraktsiooni juht Peter Östman. Kaasatud on ka rahandusministeeriumi kõrgeimad ametnikud.
„Meie ülesandeks on kevadise eelarvearutelu jaoks vajalike täiendavate kohandamisotsuste ettevalmistamine,” ütles Marttinen.
Eelarvearutelu toimub aprillis. Marttineni sõnul mõjutavad töörühma tööd neli asja.
Esimene neist on see, et järgmise aasta kuluraamistikku ei tohi ületada. Praegu aga kasvavad kulutused eelkõige hoolekandevaldkondades nii hoogsas tempos, et see tekitab eelarvele suure kulusurve.
Teine asi on Marttineni sõnul see, et ilma täiendavate meetmeteta langeb Soome Euroopa Komisjoni ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse alla.
Oluline on tagada, et me hoolitseme oma riigieelarve eest nii, et me ei satuks sellesse menetlusse, lisas ta.
Kolmandaks on valitsus oma programmis kokku leppinud, et 2027. aastal saab riigieelarve puudujääki vähendada -1 protsendini sisemajanduse koguproduktist.
Neljandaks mõjutavad tööd ELi uued finantspoliitika reeglid, mida rakendatakse.
Marttinen arvab, et kõik valitsuse osapooled nõustuvad, et kuluraamistikku ei rikuta ja Soomele ei kohaldata ELi ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust.
Need on asjad, mille üle ma arvan, et meil pole vaja laiaulatuslikku arutelu, sõnas ta.
Marttineni sõnul on seevastu otsuste tegemise ajastus või see, kas otsuseid tehakse mitmes erinevas etapis, küsimus, mida valitsusparteid peavad arutama.
Põlissoomlaste esindaja Vähämäki hinnangul tuleb koguda mitusada miljonit eurot rohkem tulusid ning kulusid vähendada ligikaudu kaks korda suurema summa eest kui tulusid juurde tuleb.
Vähämäki hinnangul on 500 miljonit eurot ja 1000 miljonit eurot „väga head töönumbrid”. Maksutulusid tuleks seega leida 500 miljoni eest ja säästusid ühe miljardi eest.
Vähämäki näeb, et inimeste ostujõudu tuleb hoida ja mõnes olukorras isegi suurendada.
Kui riik saab rohkem tulu, siis on vaja ka töötulu soodustusi suurendada või isegi kütuse hinda langetada. See võib olla üks viis.
Rahandusminister Riikka Purra on rääkinud kuni kolme miljardi euro suuruse kohanduse vajadusest. Vähämäki arvab, et Purra pidas kokkuhoiueesmärgina silmas ELi uusi defitsiidireegleid, mis võivad nõuda Soomelt veelgi suuremaid kulutuste kärpeid.
Fakt on see, et sellises mahus meetmeid ei saa teha väga kiiresti, vaid tuleb teha väikeste sammude kaupa ja hoida majanduskasvu ning püüda tõsta tootlikkust ja parandada tööhõivet, ütles Vähämäki.
Muutuda võib ka kohanemisvajaduste hulk.
Majanduses kõik muutub kogu aeg. Me ei saa täpselt teada, kui suur see summa on, näiteks aasta pärast. Hea majandusarenguga võib see olla väiksem, halvaga suurem, nendib Vähämäki.
Rootsi erakonna esindaja Andersson ütleb, et ta ei hakka korrigeerimissummat avalikult enampakkumisele panema.
Lähtun sellest, et ilmselt ütlevad valitsusparteide esimehed ühiselt, mis on töörühma eesmärk. Siis me hakkame arutama. Numbrid on olnud erinevad, nendib Andersson.
