Soome mees Mikko oli sattunud võlakeerisesse. Kui ta oli alla kolmekümnene, oli ta võtnud kõrge intressiga tarbimislaene.

Eelmise, 2023. aasta kevadel märkas Mikko, et vanade laenude eest makstud tohutud intressikulud võiks võlausaldajatelt tagasi nõuda. Selle üle arutleti suures Facebooki grupis. Paljudele olid nende makstud intressikulud kohtu kaudu tagasi mõistetud, vahendab Yle.

Tagasimaksed ulatusid tuhandetest kuni isegi kümne tuhande euroni. Mikko tahtis ka proovida. Ta otsustas nõuda tagasi 2015. aastal võetud laenu kulud, mida pidas ebamõistlikuks.

Mikko oli võidus kindel. Lõppude lõpuks oli see paljudel teistel õnnestunud. Vaidlus aga paisus.

Laenu väljastanud firma palkas kaitseks tuntud advokaadibüroo, mille kaks advokaati koostasid kohtule 11-leheküljelise pöördumise. Selles vaidlustab ettevõte Mikko nõuded ja nõuab temalt tehtud kulutuste hüvitamist. Neid on juba üle 21 000 euro.

Mikko on aastaid maksnud tagasi oma vanu võlgu. Nüüd esitati talle uus, muserdav kulunõue.

Esimene reaktsioon oli, et mida kuradit. Ma ei saa endale lubada neid asju maksta, kui ma kaotan. Minu õiglustunne ei luba mul uuesti maksjaks hakata, ütleb Mikko.

Võlausaldajast ettevõtte väitel on ta nõudnud täielikult seaduslikku intressi.

Mikko juhtum on näide kasvavast nähtusest. Paljud võlgnikud on viimasel ajal vaidlenud võlausaldajate nõudmistele vastu. Nad nõuavad vanadest tarbimislaenudest tulenevate kulutuste mõistlikkust.

Teemat käsitletakse Yle MOT-i saates Võlgnike vasturünnak.

Võlgnikud on kohtus võitnud. Kohtud tegid enam kui aasta tagasi kaks olulist otsust, millega tunnistati laenukulud täielikult kehtetuks.

Olulisim põhjus oli see, et ülikõrge intressimäär muutis laenutingimused tarbijate jaoks ebamõistlikuks. Mõlemal juhul tõusis efektiivne aastane intressimäär üle 200 protsendi.

Kohtuotsused võivad pakkuda kuni kümnetele tuhandetele inimestele võimalust märkimisväärsete summade sissenõudmiseks. Summa on ettevaatlik hinnang, mis põhineb kohtute tehtud võlaotsustel.

Olukord on ohuks krediidi- ja inkassofirmadele. Nad tahaksid tagasimakseid vähendada.

Metsikut laenuäri on Soomes üritatud ohjeldada juba aastaid. 2013. aastal kehtestati alla 2000 euro suurustele kiirlaenudele 50-protsendiline intressilagi, mis pidi võlgnevust ohjeldama.

Valdkonna ettevõtted vastasid lihtsa trikiga. Turule toodi erinevaid laene, kus laenusumma oli 2000 eurot või veidi rohkem. Seega läksid nad intressilaest mööda.

Mikko võlakeeris sai alguse 2015. aastal, kui ta võttis kasutusele nn paindliku laenu. See oli viis rahapuuduse korvamiseks, kuna tal polnud sel ajal regulaarset sissetulekut.

Paindlik krediit toimib nagu krediitkaart. Laenule määratakse maksimumsumma, millest tehakse väljamakseid ja tasutakse tagasimakseid. See pidi olema lihtne viis igapäevaste kulutuste finantseerimiseks.

Tasapisi sai Mikko mängu olemusest aru.

Kõrged intressid ja viivistasud suurendasid võlga. Ta maksis iga kuu nõutud miinimummakseid, kuid need ei katnud isegi laenuintresse. Laenu ei saanud tagasi maksta üldse.

Lepingus mainitud laenukulude näidisarvutused olid Mikko jaoks eksitavad.

Märkasin, et intressimäärad olid üsna suured. Nende tasumiseks tuli võtta muid laene ja sealt läks tsükkel lahti, sõnab ta.

Ta võttis laenu firmalt, mida varem nimetati Ferratum Finlandiks. Hiljem sai sellest Suomen Joustava Oy. Ettevõtte poolt pakutava laenu efektiivne aastaintress oli 216,20 protsenti.

Sarnaseid laene summas 2000 eurot on antud palju. Aastatel 2013–2019 ei olnud neil intressimäära ülempiiri üldse. Just selliste vanade laenude üle võlglased ja inkasso nüüd vaidlevad.

Krediidi- ja inkassofirmad kaitsevad end väitega, et on võtnud intressi, mis on täiesti seaduslik. Kohtud on aga nüüd otsustanud, et isegi seaduslik võib olla ebamõistlik. Tõlgendus vaidlustatakse ilmselt ikkagi. Viimane sõna on jäänud ütlemata.

Võlgnike toetusgrupil on Facebookis üle 27 000 liikme. Grupp jagab abi ja nõu võlgu jäänutele. Selle kaudu sai ka Mikko asjast teada.

Ta hakkas eelmise, 2023. aasta kevadel advokaadi abiga asja ajama. Mikko nõudis tema tasutud 11 000 euro suuruse krediidikulu tühistamist. Nõue põhines ebamõistlikul intressimääral, ebaselgetel lepingutingimustel ja puudulikul krediidivõimelisuse hindamisel.

Ettevõte oli valmis kokku leppima. See pakkus välja lahenduse, kus intressimäära oleks langetatud 50 protsendini. See oleks tähendanud umbes 6800 euro suurust tagasimakset.

Mikko advokaat Olli-Matti Korhonen võttis aga karmi joone. Korhoneni advokaadibüroo on spetsialiseerunud võlgade ratsionaliseerimisega seotud asjadele.

Korhonen koostas hagi, milles nõudis kõigi krediidikulude tagastamist. Nõudmist põhjendab ta EL-i direktiiviga, mis reguleerib tarbijalepinguid.

Ebamõistlikud tingimused on keelatud ja kui tingimus on ebamõistlik, on see tühine. Kui oled nii ahne, et võtad põhjendamatut intressi, siis karistusena ei tohi intressi üldse võtta, ütleb advokaat Olli-Matti Korhonen.

Korhoneni hinnangul on Mikkot ähvardanud enam kui 21 000 euro suurused kohtukulud hirmutamise küsimus.

See on täiesti ebaterve nähtus, et tarbijal poleks julgust esitada põhjendatud pretensioone, kui ta peab kartma liigseid kohtukulusid, ütleb Korhonen.

Krediidi- ja inkassofirmade jaoks on Miko juhtum suur põhimõtteline vaidlus. Asja üritatakse lahendada Helsingi kohtus märtsis.

Suomen Joustava vastas MOT-ile, et on alati tegutsenud kehtiva õiguse kohaselt. Ettevõtte sõnul üritatakse leida kõiki rahuldav lahendus. Üksikklientide juhtumeid täpsemalt ei kommenteeritud. Ettevõtte kasutatav advokaadibüroo ei soovi juhtumit kommenteerida.

Kui Mikko vaidluse kaotab, peab ta tasuma kohtukulud. Tõenäoliselt oleks need mõõdukad. Kui aga vaidlus jätkub erinevates kohtuastmetes, suureneb kulude oht kordades.

Pärast esialgset poleemikat on Mikko asjale rahulikult mõelnud. Ta ei kahetse juhtumi vaidlustamist.

Kui see oli hirmutamine, siis see toimis ainult ajutiselt, ütleb Mikko.