Tänase reede, 2. veebruari jooksul lahkus Soome kaitseväe reservist keskmisest 15 korda rohkem inimesi.

Lahkumiste laine sai alguse vahetult pärast seda, kui kaitseminister Antti Häkkänen ütles eile neljapäeval väljaandele Kyrönmaa antud intervjuus, et kavatseb seadusega keelata lahkumise reservist.

Neljapäeva ja reede jooksul lahkus reservist kokku üle 200 inimese.

Riigi tsiviilteenistuse juhi Mikko Reijoneni sõnul on tsiviilteenistusse kandideerinute arv erakordne. Tema sõnul tuleb avaldusi tavaliselt päevas keskmiselt kümmekond.

Terve jaanuari kuu jooksul lahkus reservist 255 inimest.

Reijonen ütleb, et neljapäeval oli avaldusi 67. Reedel kella kolme paiku oli neid juba 146. Intervjuu andmise käigus tuli üks juurde.

Sarnane asi oli viimati siis, kui Venemaa eesotsas Vladimir Putiniga Ukrainat ründas.

„Venemaa rünnak Ukrainale 2022. aasta veebruaris kajastus üsna samapalju igapäevastes taotlustes,” sõnab Reijonen.

Teine viimase aja lahkumiste tipp oli eelmisel aastal, kui Soome ühines NATOga. Eelmise aasta aprillis taotles tsiviilteenistusse üleminekut ligikaudu 400 inimest.

Reijoneni hinnangul on praegune lahkumiste laine seletatav asjale osaks saanud meedia tähelepanuga.

Ilmselt teemaga seotud uudised ja kaitseministri väljaütlemised selles küsimuses, ütles ta.

Kaitseminister Häkkänen rääkis neljapäeval ajalehele Kyrönmaa antud intervjuus reservist lahkumisest ja nimetas seda ebapatriootlikuks.

Tahan sätteid muuta. Üldiselt olen leidnud vajalikud sätted ja sel kevadel üritan leida sellise variandi, et selline reservist põgenemine enam võimalik ei oleks, rääkis ta väljaandele antud intervjuus.

Info Häkkäneni kavatsuste kohta levis kiiresti ka teistes meediakanalites üleriigiliste uudistena.

Relvakandmisest keeldujate liit AKL mõistis reedel Häkkäneni kavatsused hukka kui põhiseaduse ja rahvusvaheliste inimõiguslepingute vastased.

Häkkänen peaks ikka mõtlema, milleks ministrite aega kasutatakse. Seaduseraamatut lehitsedes võib higi tõusta otsa ette, sest relvakandmisest keeldumise õigus, mis hõlmab ka reservist keeldumist, tugineb mõtte-, südametunnistuse- ja usuvabadusele, seisab AKL-i pressiteates.

Ajateenistuse läbinu saab kaitseväe reservist lahkuda ja minna üle tsiviilteenistusse, taotledes lisateenistust.

Juba heakskiidetud taotlusest piisab, et vabastada reservi kohustustest ka eriolukorras.

Riigi tsiviilteenistuse juht Mikko Reijonen ütleb, et praktikas kiidetakse avaldused alati heaks, kui need on korralikult täidetud.

Lisateenistuskursus kestab praegu viis päeva. Kursused toimuvad Lapinjärvis asuvas tsiviilteenistuse keskuses ja mitmel pool mujal üle riigi.

Avalduse esitaja saab avaldada soovi kursusele pääsemiseks. Kõige kiiremini leiab koha mõne kuuga.

Kaksteist kuud on see piir, et kui sa pole iseseisvalt oma soovi avaldanud, siis sel hetkel määrab riigi tsiviilteenistuse keskus kuhugi, ütleb Mikko Reijonen.

Tema sõnul korraldatakse tänavu 43 kursust. Reijonen ütleb, et kursused on juba päris täis.

Reijoneni sõnul võib tavapärasest suurem lisateenistusse kandideerijate arv kaasa tuua vajaduse korraldada rohkem kursusi või suurendada rühmade suurust.