Soome hübriidohtude asjatundja ei usu, et Soome idapiiri probleemi lahendab Euroopa Liidu poolt reformitud varjupaigaregulatsioon. Tal on selgem nägemus, kuidas piir turvaliselt taas avada.
EL uuendab varjupaigamäärust, mis võimaldab kehtestada kohustuslikud piiriprotseduurid, vahendab MTV.
See tähendab, et EL-i välispiiril antaks hinnang, kas taotlus on alusetu või selline, et seda ei võeta läbivaatamiseks vastu.
Määrus näeb ette, et isikutel, kelle suhtes kohaldatakse piirimenetlust, ei tohiks lubada liikmesriigi territooriumil vabalt liikuda.
Liikmesriigid võivad seda kohaldada näiteks olukordades, kus taotlejat peetakse ohuks riigi julgeolekule või avalikule korrale.
Samm õiges suunas, kuid see ei lahenda Soome idapiiri probleemi, ütleb Euroopa hübriidohtude vastu võitlemise keskuse võrgujuht Jukka Savolainen.
Savolaineni argument on, et kavandatav muudatus kehtib väga väikesele osale varjupaigataotlejatest.
Ka Soome siseministeeriumi hinnangul ei ole määruse muudatus lahendus probleemile.
Mis on siis määruse muudatuse mõte? Savolainen vaikib, enne kui vastab.
Noh, nüüd on saadaval üks juhtimisvahend. Kuid sellest ei piisa. Nüüd on lisaks vaja muid vahendeid, märgib ta.
Savolainenil on selge ühemõtteline seisukoht, milliseid muid vahendeid saaks olukorra lahendamiseks kasutada.
See vool katkestatakse ja piir avatakse protseduuriga, et Venemaad peetakse enamiku varjupaigataotlejate jaoks turvaliseks riigiks. Seejärel saab nad pärast varjupaiga menetlemist otse Venemaale tagasi saata. Väga võimalik, et kui see menetlus kehtestatakse, hakkavad venelased neid vastu võtma ja siis on see probleem lahendatud.
Siiski pole garantiid, et Venemaa seda teeb, kuid viide on olemas, ütleb Euroopa hübriidohtude vastu võitlemise keskuse võrgudirektor Jukka Savolainen.
Võtame need jalgrattad, mis igal tulijal on olnud. Sest Venemaa annab märku, et nad tegutsevad kahepoolse piirikorralduse lepingu kohaselt. Ilmselt teeb neile nalja, et Soome ei saa neid varjupaigataotlejaid tagasi saata, märgib Savolainen.
Kui Venemaa aga varjupaigataotlejaid vastu ei võta, tuleks Savolaineni sõnul idapiiri sulgemist jätkata.
Savolainen nendib, et tema ettepanek nõuab aga „sama erandlikku kohtlemist, nagu tehti 2022. aastal piiriseaduse osas”.
Kahe aasta taguse piiriseaduse erandliku menetlemise tulemusena võis eelmise, 2023. aasta novembrist idapiiri sulgeda.
Loodan ja julgustan kogu valitsust töötama selle nimel, et parlament saaks sarnase küsimuse võimalikult kiiresti arutusele, sõnab ta.
Samal põhjusel saadab Savolainen tervitused ka riigiametnikele.
Nüüd julgustan kõiki riigiametnikke, kes ei ole tegelikult õppinud riskianalüüse tegema: ei saa olla ebaseaduslik osaleda seaduse väljatöötamisel, mis viitab sellele, et Soome ei täida mõnda rahvusvahelist lepingut.
Kuni riskianalüüs näitab täpselt, mida see leping rikub. Ja kui ametnikud ei jõua seda ettevalmistust teha, siis süsteem ei tööta, sõnab ta.
Teisipäeval, 13. veebruaril teatas Kagu-Soome piirivalve, et Parikkalas peeti kinni üks inimene ebaseadusliku piiriületuse eest. Viimati ületati ebaseaduslikult idapiiri jaanuaris. Soome ja Venemaa vahelised maismaapiiripunktid jäävad suletuks 14. aprillini.
Savolainen ei usu, et Venemaa hübriidoperatsioon Soome idapiiril on lõppenud. Tema hinnangul on see seiskunud vaid tänu otsusele idapiir täielikult sulgeda.
Põhjuseid, miks Venemaa saadab ilma dokumentideta reisivad varjupaigataotlejad Soome piirile, on avalikult hinnatud ja arutatud. ¨
Kuna Venemaaga side puudub, siis puudub ka kindel info põhjuste kohta. Üldises arutelus ja ekspertide hinnangutes on aga korratud, et teod on tahtlikud.
Savolaineni hinnangul pole Venemaa tegevus juhuslik.
Venemaa ei lubaks sellist kiusu vaid nalja pärast. Võimalik, et ta otsib Euroopas ja NATO-s nõrku kohti, mis võivad mõne aasta pärast veelgi tugevamini mõjutada.
Teisest küljest paneb Venemaa samal ajal proovile ka Soome suutlikkuse oma piiriga seotud probleemolukordadega toime tulla. Savolaineni arvates on loogiline, et piiriprobleem jätkub ka siis, kui talvel tekkinud takistus ehk lumi sulab.
