Sügeliste diagnoosid on Soomes tõusuteel. Terviseameti statistika järgi registreeriti 2022. aastal kogu riigis 21 355, järgmisel aastal juba 37 190 haigusjuhtu.
Terviseameti peaarst Leif Lakoma kommenteeris pühapäeval Iltalehti artiklis, et uuringuandmete põhjal ei saa öelda, kas Soomes on sügeliste juhtumite arv tõesti plahvatuslikult kasvanud või mitte.
Nahahaiguste asjatundja, emeriitprofessor Erna Snellman peab väidet ennekuulmatuks.
Sügeliste statistika näitab selgelt juhtude sagenemist, mis on vaid jäämäe tipp. Tõenäoliselt on olukord hullem. Sügeliste probleemi ja ravimite resistentsuse pisendamine on naiivne ja isegi üleolev, kui vaadata olukorda patsiendi poolt, sõnab ta.
Möödunud, 2023. aasta on Snellmani sõnul olnud katastroof, sest juba ravil käinud inimesed tulevad vaatamata täpsetele juhistele ikka ja jälle vastuvõttudele tagasi.
Kõige hullem on perede ravist tingitud suured ravikulud ja vaevused. Suure pere jaoks võivad ravimid maksta kergesti tuhat eurot, eriti kui vastavat kindlustust pole.
Praegu eravastuvõttu pidav Snellman ütleb, et sügeliste sagenemine paistis silma juba 3–4 aastat tagasi. Sel ajal töötas Snellman Satakunta haiglas.
Sügelisi hakkas palju tulema, korduvalt tulid ravile terved pered, kelle sügelised vaatamata ravile paremaks ei läinud. Haiglasse tulijad olid sügeliste koguarvust mõistagi vaid jäämäe tipp, märgib ta.
Juba siis oleks tulnud Snellmani arvates sügelisi käsitleda kui nakkushaigust.
See hõlmab tõsiasja, et ravi peaks kinni maksma ühiskond. Toona oli minu mõte, et peaks olema ka sügeliste polikliinik, kuhu inimesed saaksid otse pöörduda. Seal kontrollitakse, kas tegemist on sügelistega või mitte ja vajadusel antakse rohtu. Kahjuks pole midagi sellist juhtunud.
Soomes saadaolevate ravimite ebaefektiivsus on muutunud probleemiks sügeliste ravis.
Soomes kasutatakse sügeliste raviks peamiselt kahte erinevat ravimit, permetriini kreemi ja ivermektiini tablette.
Helsingi ja Uusimaa ravipiirkonnas (HUS) on järjest rohkem patsiente, kelle puhul varasemad sügeliste ravid pole olnud tõhusad.
Arstid ja patsiendid on teatanud, et permetriin ei toimi enam nii hästi.
Terviseameti esindaja Lakoma kommenteeris varem Iltalehtile, et ravimite ebaefektiivsuse kohta pole teaduslikke tõendeid. See, et sügelistel oleks tekkinud resistentsus kahe erineva ravimi suhtes, on tema sõnul „väga-väga ebatõenäoline”.
Praegu ei parane enam keegi ainult permetriiniga, ütleb doktor Snellman.
Resistentsus sellele on üsna ilmne, kuigi seda on raske tõestada. Seetõttu kasutavad paljud dermatoloogid tavaliselt permetriini ja ivermektiini kombinatsiooni. Tõenäoliselt on paranemine tingitud ivermektiinist.
Sügeliste nakkust on ravitud ka lokaalselt väävelvaseliiniga. Küll aga on tegemist kange ainega, mis võib tekitada nahaprobleeme näiteks atoopiaga inimestel.
Aasta alguses on toll pidanud kinni spetsiaalselt sügeliste raviks ostetud illegaalseid ravimeid. Samuti püütakse sügeliste raviks preparaate hankida välismaalt. Näiteks Rootsis müüdav kreem sisaldab bensüülbensoaati, mis on aidanud tõhusalt sügeliste vastu.
Soomes on bensüülbensoaat olnud eriloaga saadaval alates 2023. aasta suve lõpust. Käsimüügiravimina peaks see jõudma müügile esimesel võimalusel.
Snellman peab olukorda arusaamatuks. Ametivõimud peaksid selles küsimuses initsiatiivi võtma. Olukord Soomes on hullem kui kunagi varem minu pika arstikarjääri jooksul ja peredele katastroofiline, ühiskondlik sekkumine vajalik, nendib ta.
