Soome ehitusturul on olukord üha koledam, kuna kõrgete intressimäärade ja muude suurenenud kulude tõttu on uute objektide ehitamine järsult vähenenud.
Veidi enam kui aastaga on pankrotti läinud ligi 700 ehitusvaldkonna ettevõtet, vahendab MTV.
Eelmisel, 2023. aastal moodustasid ehitussektori pankrotid Suomen Asiakastieto Oy ja Patendi- ja Registriameti andmete põhjal enam kui viiendiku kõigist pankrottidest.
Selle aasta alguses on ehitussektoris pankrotti läinud juba ligi 60 ettevõtet, mis viitab ekspertide hinnangul veelgi hullemale tempole kui eelmise aasta alguses.
Ehitussektori ettevõtete olukord on üha hullem. Teisisõnu, pankrottide arv ehitussektoris on võrreldes eelmise aasta sama ajaga kasvanud kuni 80 protsenti, ütleb pankrotte jälgivast Suomen Asiakastieto Oy asjatundja Jaakko Nors.
Ehitusvaldkonna raskused toob esile ka see, et sektoris on kokku kukkunud ka suured ettevõtted. Suured ettevõtted ebaõnnestuvad harvemini kui väikesed.
Ehitussektorile on omane, et väikeettevõtteid on palju ja kõige suurem osa neist läheb pankrotti. Suurettevõtete pankrotid on enamasti haruldased, kuid nüüd on ka neid nähtud, nendib Nors.
Pankrotistatistikas nähtavad sektorid on veel restoranid ning hulgi- ja jaekaubandus.
Pankrotid võivad sel aastal sageneda nii ehitussektoris kui ka teistes tööstusharudes.
Eelmisel aastal kasvas pankrottide arv (kõikides sektorites) 26 protsenti. Selle aasta esimest kuut nädalat arvesse võttes on kasv eelmise aasta sama ajaga võrreldes 30 protsenti, ütleb Nors.
Raskusi on näha ka ehitajate tööpuuduses.
Ehituse ametiühingu Rakennusliitto liikmeskonna andmetel oli jaanuaris üle viiendiku liikmetest ilma tööta ehk sundpuhkusel või muul viisil töötud.
Ligi kuue protsendipunkti suurune kasv selles statistikas detsembrist on suurim muutus igakuiselt pärast 2007. aastal alanud finantskriisi.
Selle aasta väljavaated ei ole head, sest elamuehituses on nii lubade kui ka uustoodangu arv langenud 40 protsenti.
Ehitustööstuse hinnangul saabub pööre alles järgmise, 2025. aasta keskel.
Ehitus on muutunud ka sel aastal majanduskasvu kitsaskohaks. Ehitus langeb tänavu taas eeskätt elamuehituse tõttu, mis jääb alla eelmise aasta nõrgale tasemele. Sel aastal me pööret ei näe, hindab ehitusettevõtete katusorganisatsiooni Rakennusteollisuus ry peaökonomist Jouni Vihmo.
Ehitussektor on juba pikka aega küsinud riigilt rohkem ergutusabi, et elamuehitust kiirendada.
Lootused on muu hulgas hõlmanud intressitoetuse suurendamist ning intressitoetuse tingimuste edasist parandamist ja paindlikumaks muutmist.
Riigieelarve puudujääk ja eesseisvad uued kärpeotsused piiravad aga valitsuse võimalusi toetust pakkuda.
Peaaegu sama hull on olukord näiteks ka Rootsis, kus kõrged kulud ja intressid hoiavad ehitusprojekte tagasi.
Pööre paremuse poole võib alata siis, kui Euroopa Keskpank alustab baasintressimäärade langetamist.
