Vene väed liiguvad Avdijivka suunas, tekitades Kiievi vägede jaoks „kriitilise” olukorra, hoiatasid Ukraina Telegrami kanalid, kuna see Donetski oblasti linn võib olla esimene asula, mille Moskva vallutab viimase kaheksa kuu jooksul.

Eelmise, 2023. aasta oktoobris alustas Venemaa pealetungi linna vastu, mida peeti väravaks lähedalasuvasse Venemaa poolt okupeeritud Donetski linna ja mis on Kremli eesmärgi saavutamisel otsustava tähtsusega kogu Ukraina kaguosa Donbassi piirkonna üle, vahendab Newsweek.

Venemaa on kandnud tohutuid kaotusi varustuse ja vägede osas, mida Kiiev on nimetanud „liharünnakuteks”, kuid Ukraina Telegrami kanalid on andnud pessimistlikke hinnanguid võimalustele, et Kiievi väed suudavad linnast kinni hoida.

Telegrami kanal Ukraine Fights postitas pühapäeval, et „olukord linnas on muutunud kriitiliseks”, lisades, et kirde poolt on linna sisenenud Vene ründelennukid ning Vene väed on Ukraina lahingukoosseisudest mööda läinud ja hoonetes kanda kinnitanud.

„See tähendab, et nad on sadade meetrite kaugusel Ukraina kaitsjate peamisest logistilisest arterist,” seisis postituses. „Avdijivka saatus on otsustamisel.”

Telegrami kanal Butusov Plus teatas, et Avdijivka põhjaosas toimusid tänavalahingud, kus Vene üksused olid linna sissepääsust vähem kui kilomeetri kaugusel kanda kinnitanud. Ukraina 110. mehhaniseeritud brigaad ja selle juurde kuuluvad üksused võitlevad suuremate Vene vägede vastu, mida pidevalt tugevdatakse.

„Avdijivka vajab kiiresti värskeid reserve ja üksuste rotatsiooni kangelaslikus 110. brigaadis,” seisis postituses, märkides, et vaja on ka laskemoona, lisades, et „olukord on kriitiline”.

Wall Street Journali korrespondent Jaroslav Trofimov viitas sotsiaalmeedia postitustele, kirjutades pühapäeval, et Avdijivkast „näib üha tõenäolisemalt saada esimene Ukraina linn, mis langeb pärast Bahmuti vallutamist eelmise aasta mais”.

Ta lisas, et ägeda laskemoonapuuduse põhjuseks on USA Kongress, kes ei andnud Ukrainale sõjalist abi.

Londoni majanduskooli mõttekoja LSE IDEAS vanemteadur Leon Hartwell ütles, et Avdijivka hõivamine Venemaa poolt võib tugevdada nende Lääne skeptikute positsiooni, kes propageerivad Ukraina sõjalise ja rahalise toetuse vähendamist.

Samuti võimaldaks see Vene vägedel kindlustada positsioone Bahmuti ümbruses, hõlbustada nende kontrolli Donetski ja Kramatorski vahelise maantee üle ning üldiselt suurendada Moskva logistilist võimekust Donetski oblastis.

„Avdijivka kaotus piirab Ukraina võimet alustada Donbassis Venemaa-vastaseid vasturünnakuid ning linna tagasivõitmist, arvestades selle tohutuid kindlustusi, oleks erakordselt keeruline ülesanne,” ütles Hartwell väljaandele Newsweek.

„Venemaa on Avdijivka hõivamisse palju investeerinud, paigutades linna hulgaliselt sõdureid ja sõjavarustust,” ütles ta. „Avdiivka vallutamine on Putini jaoks olulise poliitilise tähtsusega, mis on tingitud tungivast vajadusest näidata Venemaa võitu enne presidendivalimisi ja võimalikku uut sõdurite massilise mobilisatsiooni lainet.”

Sõjauuringute instituut (ISW) teatas pühapäeval, et Vene väed tungisid Avdijivkast ida poole, seda näitasid asukoha põhjal tuvastatud kaadrid eelmisest päevast, mis näitasid edasiliikumist mööda maanteed H-20 linnast ida pool.

Carnegie Rahvusvahelise Rahu Sihtkapitali Venemaa ja Euraasia programmi vanemteadur Michael Kofman ütles 30. jaanuari podcastis War on the Rocks, et olukord Avdijivka ümbruses on „stabiilne”, kuid „suundumas halvemaks selles mõttes, et venelased on suurendamas edu”.

„On suur võimalus, et Avdiivka lõpuks kaotatakse,” ütles Kofman.

Singapuri ESSEC Business Schooli geopoliitika ja islamiäri professor Čedomir Nestorović ütles, et Kiievi rahastamise, laskemoona ja relvade vähenemine ning mobilisatsiooniprobleemid tähendavad, et „on suur oht, et Avdijivka kukub varsti”.

„Putinil ei paista neid probleeme olevat, seega on tõenäosus suur,” ütles ta Newsweekile lisades, et president Volodõmõr Zelenski tahtis Avdijivkat kaitsta „mis iganes hinnaga” erinevalt oma ülemjuhatajast Valeri Zalužnõist.

„Kui Avdijivka kukub, muudab see rivaalitsemist presidendi ja sõjaväeülema vahel – viimase kasuks,” ütles ta.