Kui ametlikud piiripunktid idapiiril on suletud, saab varjupaigataotlejad lume sulades läbi metsa Soome suunata.

Avalikud satelliidipildid paljastavad piirivalve probleemi: piiritagune teedevõrk on üllatavalt tihe. Väikeseid teid on palju ja paljud neist viivad mitteametlike piiriületuskohtadeni, millest valdav enamus on aastaid suletud või muul viisil kasutuseta, vahendab Ilta-Sanomat.

Teed on aga olemas ja neid mööda saab liikuda – kas jalgsi või autoga.

Riigipiiri saab ületada ametlikult ainult piiripunkti kaudu. Idapiiril on kahe erineva staatusega piiripunktid: ajutised või rahvusvahelised.

Ajutisi piiripunkte on läbinud vaid piiratud hulk kaubavedu, peamiselt puidu import Venemaalt. Rahvusvahelistes piiripunktides toimub kogu muu reisijate-, kauba- ja raudteeliiklus.

Idapiiril on kümneid vanu ajutisi piiripunkte. Neid on kogu piiri pikkuses põhjast lõunasse ja nendeni viib tee.

Üldises plaanis on inimeste liikumist hõlbustavad ja suunavad teed loomulikult piirivalve ohuhinnangu üks võtmetegureid, ütleb kolonelleitnant Topi Räsänen piirivalve staabist.

Räsänen on Soome piirivalve piiriturvalisuse ekspert.

Kas teed idast piirini on piirivalve erijärelevalve all?

Me ei kommenteeri avalikult järelevalve suuna üksikasju ega konkreetseid järelevalve subjekte, vastas Räsänen.

Piirivalve kasutab oma ressursse prioriseeritult riskianalüüsi alusel. Mets ja näiteks teed, mis suunavad inimeste liikumist piirile, on meile piirikontrollis loomulikult huvi pakkunud, sõnastab Räsänen.

Mida siis satelliidipildid näitavad?

Alustame põhjast.

Lapimaal on suletud Raja-Jooseppi ja Salla ametlikud piiripunktid. Virtaniemi Inaris ning Puitsi ja Onkamo Sallas on endised piiripunktid. Viimati toimus regulaarne puiduvedu Onkamos 2003. aastal, mil registreeriti 145 piiriületust.

Veel lõuna pool Kuusamos asub Kurvineni piiripunkt.

Üle piiri on toodud Venemaalt puitu.

Teede- ja sideministeeriumi aruandes (14/2008) on kirjas, et Venemaa poolel on teed halvas seisukorras, tormi ajal peaaegu läbimatud. Satelliidipildi põhjal on tee endiselt olemas, kuigi selle hetkeseisu kohta info puudub.

Kurvineni piiripunkt kaotati 21. sajandil.

Puitu on toodud ka Suomussalmis asuva Karttimo piiripunkti kaudu. Raatteen tie piiripunkt kaotati 2011. aastal.

Raateen tie on Soome sõjaajalukku kirjutatud suurte tähtedega: Talvesõjas (1939-1940) ründas Punaarmee Ukraina 44. diviis mööda seda teed eesmärgiga Soome Oulu kõrguselt ära lõigata. Soome suusaväed hävitasid teel olnud diviisi ja võit levis uudisena üle maailma.

Liigume edasi lõuna poole.

Kuhmos on kaks vana piiripunkti: Karikangas ja Rajakangas. Viimati oli piiriületus Karikangases 1996. aastal, Rajakangases 2000. aastal.

Kivipuro piiripunkt Lieksa suunas oli oluline puiduveo marsruut. Peaministrid Viktor Tšernomõrdin ja Paavo Lipponen leppisid 1996. aastal Moskvas kokku piiripunkti ajutise avamise.

Piiriületuskoht on aastaid korrast ära olnud, kuid tee näeb välja toimiv.

Kokkojärvi ja Inari asuvad samuti Lieksas, Põhja-Karjala piirivalve piirkonnas.

Inari piiripunkt Põhja-Karjalas on Soome ja Venemaa piirivolinike otsusega 1. novembrist 2021 ajutiselt suletud. Otsust alalise sulgemise kohta pole veel tehtud. Piiriületus jäi vaikseks, kui Venemaa piiras puidu eksporti Soome.

Ka teine ​​piiripunkt Parikkalas on ajutiselt suletud. Põhjus on sama, mis Inari piiripunktis: veoautode liiklus piiriületusel kahanes Venemaale kehtestatud sanktsioonide tõttu. Otsust selle alalise sulgemise kohta ei ole tehtud.

Piiripunktid suletakse, kuid teed jäävad alles.

Teed leiab ka Ilomantsi Leminaho ja Haapovaara piiripunktide juurest. Saematerjal liikus Soome läbi Leminaho. Haapovaara oli samuti puiduveo transiitpunkt, kuid see suleti juba 2000ndatel aastatel, kui puiduvedu koondus Leminahosse.

Venemaa on sügisest saati asüülitaotlejaid Soome idapiirile juhatanud. Kokku on piiri ületanud umbes 1500 inimest, sealhulgas afgaanid, iraaklased, jeemenlased ja süürlased.

Varjupaigataotlejate piirile söötmine on üks Venemaa pahatahtlikest tegevustest.

Soome vastas Venemaa tegevusele ametlike piiripunktide sulgemisega.

Valitsuse viimase otsuse kohaselt jätkab Soome idapiiril reisijateveoks piiripunktide täielikku sulgemist kuni 14. aprillini.

Kaubaliikluseks on avatud vaid Vainikkala raudteepiiripunkt.

Sulgemise jätkamist põhjendatakse sellega, et Venemaa võimude poolt võimaldatud ebaseaduslik riiki sisenemine kujutab endiselt tõsist ohtu Soome riiklikule julgeolekule.

Siseminister Mari Rantaneni sõnul pole Venemaa tegevuses muutust täheldatud.

Olukord võib kesta kaua.

Vene piiri äärsel alal on vähemalt sadu, kuid tõenäoliselt tuhandeid migrante, kes ootavad võimalust Soome poole edasi liikuda, hindab minister.

Ametivõimud jätkavad piiritara ehitamist.

Lisaks on valitsusel valmimas piirimenetluse seaduse muutmise eelnõu. Kooskõlastusringile läinud eelnõu kohaselt saab varjupaigataotlejaid asüülitaotluse menetlemise ajal hoida piiri lähedal.

Tegelikult pole aga probleemi lahendamiseks sellest suuremat abi: Venemaa paigutab varjupaigataotlejad teadlikult oma piiritsooni ja „tõukab” neid Soome poolele.

Poliitikud ja võimud peavad võimalikuks, et pärast lume sulamist suureneb surve omavolilistele maismaapiiriületustele. Üle 1000 kilomeetri pikkust piiri on võimatu jälgida.

Seetõttu valmistab valitsus kiiruga ette piiriseaduse muudatusi. Muudatuste eesmärk on võidelda Venemaa praktiseeritava „instrumentaliseeritud migratsiooni” vastu.

Üle maismaapiiri on juba mõned varjupaigataotlejad tulnud.

Kagu-Soome piirivalve pidas jaanuari lõpus Imatras ametlikust piiripunktist põhja pool kinni 18 inimest, keda kahtlustatakse riigipiiri kuriteos.

Kolonelleitnant Räsänen märgib, et piirivalve teostab järelevalvet piiri turvalisuse üle kõigis piiriosades ning omavolilised piiriületused püütakse eelnevalt ära hoida.

Lume sulades paraneb maastiku läbitavus, mis suurendab omavolilise piiriületuse ohtu üle loodusliku piiri. Piirivalve reageerib sellele ohule ja valmistub piiriolukorra muutusteks mitmel erineval viisil.

Räsäneni sõnul on piirivalve suuteline suunama oma personali ressursse nobedalt ja kiiresti vastavalt vajadustele kogu riigis.

Lisaks saab abi Frontexilt ehk EL-i piiri- ja merevalveametilt. Frontexilt saadavat toetust valmistutakse oluliselt suurendama, kui piiriolukord seda nõuab, sõnab Räsänen.