Saksa kaitseväe juhataja kindral Carsten Breuer on tulemuses täiesti kindel, kui Vladimir Putin otsustab Baltikumi rünnata.
Breuer on asja kommenteerinud intervjuus Briti väljaandele Telegraph. Tema sõnul alistaks NATO kaitseliit võimalikus sõjalises vastasseisus Putini väed.
Jah, ma ei kahtle selles, märkis ta.
Aga peamiselt on see heidutus. Meie praeguse hinnangu põhjal ei ole vaja Venemaa lähituleviku rünnaku pärast muretseda, lisas ta.
Putini kavatsusi rünnata mõnda NATO riiki on arutatud alanud aasta jooksul, mil mitmed osapooled on hoiatanud uue suure sõja võimaluse eest. Teiste seas on Balti riigid ja Saksamaa kaitseminister Boris Pistorius kutsunud valmistuma halvimaks.
Breuerilt küsiti ka paljude kardetud võimaluse kohta, et Putin kasutab Ukrainas tuumarelva. Tema ei usu sellesse.
Tuumarelvade kasutamisel oleks Venemaale enneolematud tagajärjed. Ma ei eelda, et Putin nii kaugele jõuab, ütles ta.
Intervjuus selgitab Breuer ka, millele ta praegu Saksa relvajõudude juhatajana keskendub. Ta ütleb, et tema eesmärk on tugevdada Saksa relvajõude.
„Kaitseväe juhatajana on minu jaoks esmatähtis saavutada Saksa relvajõudude valmisolek viie aasta jooksul,” ütleb ta.
Me kasutame selleks sõna Kriegstüchtigkeit. Olla valmis, võimeline ja valmis võitlema. Oleme õigel teel, rääkis ta.
Väljaande Telegraph andmeil kujutavad Breueri sõnad endast olulist suunamuutust, kuna Saksamaa ei ole varem Euroopa julgeolekus juhtrolli võtnud.
Breuer toob intervjuus välja, et Saksa relvajõudude õppuste fookus on muutunud peamiselt „positsioonidele ja operatsioonidele NATO idatiival”. Saksamaa näib hoolivat kogu liidu piiridest, mitte ainult enda omadest.
Breuer usub ka, et Euroopa peab võtma oma kaitse enda kätesse. Euroopa julgeolek ei tohiks sõltuda sellest, kas Valges Majas on Joe Biden või mõni selline president või Donald Trump.
Euroopa peab võtma suurema vastutuse. Saksamaa on juba õigel teel ja me teeme tulevikus veelgi rohkem, olenemata sellest, kes võidab USA valimised, ütles ta.
Oleme kohustatud suurendama oma püüdlusi maailmas, mida praegu määratlevad mitmed kriisid. See hõlmab Saksamaa rolli Euroopa suurriigina.
Saksamaa kaitsekulutused tõusevad tänavu esimest korda pärast Teist maailmasõda kahe protsendini SKTst. NATO 18 liikmesriiki jõuavad selle soovituseni 2024. aastal.
