Põhja-Korea on saatnud Venemaale konteinereid, mis mahutavad miljoneid suurtükimürske, ütles Lõuna-Korea kõrge ametnik, võimaldades president Vladimir Putinil jätkata rünnakut Ukraina vastu ajal, kui Kiievi laskemoonavarud vähenevad.
Lõuna-Korea kaitseminister Shin Wonsik ütles ajakirjanikele, et Põhja-Korea on hinnanguliselt saatnud Venemaale umbes 6700 konteinerit, mis tähendab kiirenenud saadetiste tempot pärast seda, kui Putin pidas septembris tippkohtumise Kim Jong Uniga, vahendab Yonhap News. Konteinerid mahutavad umbes 3 miljonit 152 mm mürsku, ütles Shin.
Venemaa pakub vastutasuks Põhja-Koreale toitu, toorainet ja relvade tootmiseks kasutatavaid materjale, ütles Shin. Toiduabi on aidanud Kimil stabiliseerida esmatarbekaupade hindu, ütles ta ja lisas, et kui relvaveo maht kasvab, kavatseb Venemaa Kimile rohkem sõjatehnikat saata, mis võib suurendada Pyongyangi võimet piirkonda ohustada.
Kuna Põhja-Korea ja Venemaa vaheline kaubandus elavneb kolmandat aastat toimuva sissetungi käigus, on USA sõjalise abi voog Kiievisse olnud üha enam ohus. Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles sel nädalal, et sellele lisaks on Euroopa Liit saatnud vaid umbes 30 protsenti 1 miljonist suurtükimürsust, mille ta lubas Kiievile märtsiks anda.
Ukraina liider ütles, et tema riik usub, et Põhja-Korea on Venemaale üle andnud 1,5 miljonit suurtükimürsku ja teadmata arvu rakette, lisades, et Pyongyang on valmis jätkama relvade tarnimist.
Kuigi Põhja-Korea ja Venemaa eitavad igasugust relvavedu, on kommertssatelliitidelt saadud pildid näidanud umbes nelja kaubalaeva liikumist Põhja-Koreas Venemaa piiri lähedal asuva Najini sadama ja umbes 180 kilomeetri kaugusel asuva Dunai sadama vahel, mis on endine Nõukogude Liidu allveelaevade sadam. Valge Maja teatas, et on jälginud mõnda neist saadetistest, kui need liikusid raudteel mööda Venemaad, et hoida neid Venemaal Ukraina lähedal asuvates ladudes, vahendab Bloomberg.
Külma sõja aegsed partnerid Venemaa ja Põhja-Korea on pärast Kremli täiemahulist sissetungi loonud uue partnerluse, mis põhineb Pyongyangi maailma suurimatel laskemoonavarudel, mis on koostalitlusvõimelised Moskva poolt Ukraina lahinguväljale paigutatud relvadega.
Pyongyangi ballistiliste rakettide, suurtükimürskude ja muu sõjalise varustuse üleandmine Putini agressiooni toetamiseks Ukrainas tekitab tõuke majandusele, mis on pikka aega olnud isoleeritud rahvusvaheliste sanktsioonide tõttu. See võimaldab Kimil hoiduda suhtlemisest USA-ga järgmistel aastatel, suurendades samal ajal tema võimet kasutada spioonisatelliite ja arendada oma tuumarelvaprogrammi.
Lõuna-Korea keskpanga hinnangul on Põhja-Korea aastane kogutoodang ligikaudu 25 miljardit dollarit ning riik vajab rahvusvaheliseks kaubanduseks hädasti toitu, naftat, ehitusmaterjale ja raha. Relvad, mida Kim Venemaale pakub, on tõenäoliselt väärt mitu miljardit dollarit ja toetus, mida ta Putinilt saab, on tõenäoliselt üks suuremaid, mida Kim on näinud pärast kümmekond aastat tagasi võimule asumist.
Putin on avaldanud oma tunnustust, kinkides Põhja-Korea liidrile uue Venemaal toodetud auto. Sõidukiks oli Auruse limusiin, mis sarnanes sellega, mida Putin Kimile näitas, kui nad septembris Venemaal kohtusid reisil, mis süvendas nende sõjalist koostööd.
