Pinge maas: Alla kukkunud satelliit lendas Soomest mööda

eestinen

ERS2 satelliit on lõpuks maa peale kukkunud. Satelliit kukkus alla Vaikse ookeani põhjaosas Alaska ja Hawaii vahel. Sellest teatas Euroopa Kosmoseagentuur ESA. Satelliit tabas Maad Soome aja järgi eilse kolmapäeva, 21. veebruari õhtul kell 19.17.

Soome meteoroloogiainstituut teatas enne seda sotsiaalmeedias, et satelliit möödus Soomest.

ERS-2 lendas kosmoses üle Soome. Nüüd ei saa see enam Soome kukkuda. Ootame kinnitust, kus see alla kukkus, teatas meteoroloogiainstituut.

Soome meteoroloogiainstituut ja maamõõduinstituut hindasid enne eilset keskpäeva, et umbes 2500-kilone satelliit kukub alla juba kell 17.49 Soome aja järgi. Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) hinnangul aga ületati prognoositud kukkumise aeg. Selle prognoosi kohaselt oli veapiir umbes 1,5 tundi. Satelliidi kiirus kasvas kogu aeg.

ERS2 tõusis taevasse Prantsuse Guajaanast 1995. aasta aprillis. Enamik satelliidist hävis, kui see atmosfääri tabas. Arvatakse, et väike osa metallist kukkus Maale.

Soome meteoroloogiainstituudi kosmoseilmauuringute grupijuht Tiera Laitinen ütles, et õhtu paiku näis satelliidi lennutrajektoor läbivat ka Soomet. Soome meteoroloogiainstituudi andmetel läbis satelliidi lennutrajektoor Ida-Soome ja Lapimaa kohal kell 17.30, vahendab Ilta-Sanomat.

Lennutrajektoor kulgeb Maa polaaralade lähedal. Orbiit püsib Päikese suhtes paigal ja liigub järk-järgult ringi haaval läände. Üks neist radadest läbib Soomet umbes tund enne ennustatud allakukkumise aega, sõnas Laitinen.

See tähendab, et õenäosus, et kosmoseprügi Soomet tabab, on kaduvväike.

Ainult promilli klassis, ütles Laitinen.

Maamõõduinstituudi uurimisrühma juht Jouni Peltoniemi ütles, et lennutrajektooriga on veel palju ebakindlaid tegureid, mistõttu võib lennutrajektoor kulgeda kõikjal Soome laiuses.

Praeguse hinnangu kohaselt läheb lennurada üle Laadoga. Soomest on lennutrajektooril võib-olla Ilomantsi ja Kitee, hindas Peltoniemi enne keskpäeva.

Lennutrajektoor võib muutuda isegi väikeste tegurite mõjul. Isegi väike raputus atmosfääri ülakihtides läbi pilve võib seda muuta, märkis ta.

Väiksemad satelliidid hävivad atmosfääris. ERS2 suuruse satelliidi alla kukkuvad tükid on erineva suurusega – osa metallesemeid võib kaaluda kümneid kilogramme, rääkis Laitinen.

ERS2 praht langeb vaba langemise korral atmosfääri. Atmosfäär aeglustab kukkumist, mis tähendab, et objektid ei lähene maapinnale sarnase kiirusega nagu meteoriit, ütles Laitinen.

Kui metallitükk kukub hoonesse või autosse, võib see tekitada augu. Kaks korda maailma ajaloos on kosmosepraht inimesi tabanud. See oleks halvim ebaõnn.

Veelgi harvem juhtub, et kosmosepraht üldse mõnda asulat tabab. Kosmosepraht langeb tõenäolisemalt maapinnale või ookeani.

Riskid on minimaalsed, kuna suurem osa ERS2 orbiidist asub asustamata piirkonnas või ookeanis. Isegi Soomes on suurem osa alast mets. On väike võimalus, et keegi õnnetult viga saab, sõnas ta.

Teadusajakirjas Nature avaldatud uuringus hinnati paari aasta eest, et kümne aasta jooksul tabab inimest kosmosepraht umbes kümne protsendi tõenäosusega.

Kommentaarid
(Külastatud 3,685 korda, 1 külastust täna)