Soome relvatootmisettevõtete Sako ja Nammo Lapua tooted on vaatamata relvaekspordi keelule liikunud Venemaale, selgub Helsingin Sanomate uurivast artiklist.

Kokku on aastatel 2022–2023 Venemaal registreeritud 691 Sako Riihimäki tehases valmistatud vintpüssi.

Lisaks on Venemaal kasutamiseks registreeritud 67 342 karpi Sako padruneid. Samal perioodil on Venemaal registreeritud 173 810 karpi laskemoonatootja Nammo Lapua padruneid.

Ühes laskemoonakarbis on tavaliselt 20–50 padrunit, mis tähendab, et kokku on Venemaale läinud mitu miljonit ühikut Soomes toodetud laskemoona.

Soome relvad ja laskemoon on seetõttu ametlikult heaks kiidetud Venemaal kasutamiseks samal ajal, kui Venemaa on pidanud täiemahulist vallutussõda Ukrainas.

Venemaa registritest saadud infost selgub ka, et Sako toodete eksport Venemaale on jätkunud ka pärast EL-i relvaekspordikeelu algust 2014. aastal. Sako relvi või laskemoona on sanktsioonide kehtivusaastate jooksul Venemaale eksporditud vähemalt 31 korral. Tarned on läinud peaaegu eranditult Itaaliast.

Sako relvad on Venemaa tolliandmetes liigitatud jahipüsside alla. Siiski on ka mitmeid selliseid snaipripüsse, mis on sõjalises kasutuses erinevates maailma paikades.

Soome relvad ja laskemoon on sattunud ka Venemaa sõdurite kasutusse Ukrainas, selgub Vene sõjablogijate teadetest.

Nii Sako kui ka Nammo Lapua eitavad, et eksportisid sanktsioonide ajal oma tooteid Venemaale. Ettevõtete teatel on relvad ja padrunid viidud Venemaale nende teadmata ja loata.

Kontsern Nammo AS on Soome-Norra kaitsefirma, millest pool kuulub Soome ettevõttele Patria. Patria põhiomanik on taas Soome riik 50,1 protsendilise osalusega. Seevastu Sako on läbi 2000ndate aastate kuulunud rahvusvahelisele relvahiiglasele Beretta.

Soomes toodetud relvade ja laskemoona jõudmine Venemaale selgus veebruaris Venemaa veebiväljaande Insider ja Itaalia Irpi Media artiklist. Soome väljaanne Helsingin Sanomat kontrollis oma uurivas artiklis nende meediakanalite andmeid. Samas selgus palju uut infot eksporditavate mudelite, koguste, relvade marsruudi ja selle kohta, et Soome relvade vool Venemaale on jätkunud läbi kümne aasta väldanud Euroopa Liidu sanktsioonide.

Uurimiseks hankis väljaanne teavet Venemaa ametiasutuste allikatest: riiklikust tegevuslubade registrist, tolliregistrist ja riigihangete registrist.

Millise kasutusega on Sako püssid ja Nammo padrunid Venemaale sattunud, see ametlikust infost ei selgu. Samas selgub registritest, et Venemaal on relvi soetanud ka Venemaa ettevõtted, kellel on viimastel aastatel olnud lepingud Venemaa relvajõudude, julgeolekuteenistuste ja relvatööstusega.

Eksporditavate relvade või padrunite kogused ei ole Ukraina sõja üldpildis märkimisväärsed. Relvade ekspordi jätkamine Venemaale on aga suur põhimõtteline ja juriidiline küsimus.

EL kehtestas Venemaale relvaembargo 2014. aastal pärast seda, kui Venemaa oli ebaseaduslikult okupeerinud Ukrainale kuuluva Krimmi poolsaare ja alustanud sõjategevust Ida-Ukrainas. Keeld kehtib igat liiki relvadele ja laskemoonale, sealhulgas sellele, mis on mõeldud tsiviilkasutuseks.

Venemaale imporditud relvad peavad olema registreeritud föderaalses litsentsiregistris Rosakkreditatsija.

Litsentsiregister näitab, et aastatel 2022–23 on Venemaal registreeritud 691 Sako vintpüssi mitme Venemaa ettevõtte poolt.

Registreerimine on vajalik, et Venemaale toodud relva saaks legaalselt kasutada. Loa saamiseks tuleb relvi või laskemoona esmalt relvalaboris kontrollida.

Sako vintpüssid on Venemaa registris liigitatud jahirelvadeks, kuid seal on mitmeid snaipripüsse, mida kasutatakse ka sõjaväes.

Näiteks Sako snaiprirelvad M10 ja TRG42 on kasutusel Soome ja mitme teise riigi kaitseväes ja julgeolekuteenistuses. Sako võimsad jahipüssid Tikka T3X on registreeritud samuti Venemaal kasutamiseks.

Relvaekspert ja Asetalo Oy tegevjuht Timo Huikkala iseloomustab Sako snaiprirelvi kui tipptasemel relvi. Tema sõnul on TRG mudelid ja Tikka T3X relvad, mida snaiprid saavad kasutada ka sõjarindel.

Venemaa relvatööstuse üks suuri tegijaid on Gruusia-Vene oligarh Mihail Hubutia. Ta juhib kontserni, kuhu kuuluvad lisaks impordifirmadele relvatehas Ataman ja „eraturvafirma” Vavilon.

Hubutia on asutanud ka ettevõtte nimega Koltšuga. Ettevõttel on kakssada jahi- ja spordirelvade kauplust Venemaa erinevates paikades. Tal on roll mitmes sellises ettevõttes, mis on sanktsioonide aastate jooksul suutnud Venemaale lääne relvi importida. Nende kaubamärkide hulka kuuluvad Browning, Beretta, Benelli ning Soome Sako ja Nammo. Teave kuvatakse Venemaa tolliregistris.

Ettevõttel Koltšuga on tugevad sidemed Venemaa võimuaparaadiga. Venemaa riigihangete registri andmetel on Koltšugal viimastel aastatel olnud riigiasutustega kokku 126 lepingut. Klientide hulgas on näiteks Venemaa kaitseministeerium, mitmed erinevad sõjaväeüksused, vanglaasutus ja toll.

Väljavõtted Koltšuga lepingutest: 2019. aastal tarnis Koltšuga Moskva sõjaväeosale 95006 püstoleid. Samal aastal müüs ettevõte laserbinokleid sõjaväeüksusele 55056, mis on turvateenistuse FSB hankeosakond. 2023. aasta juulis võitis Koltšuga lepingu 9-millimeetriste Saksa Sig Saueri ja Austria Glocki püstolite tarnimiseks Venemaa täitevasutusele.

Näib, et Koltšuga ettevõte tegutseb Venemaa riikliku võrgustiku osana, et hankida relvi ja laskemoona välismaalt.

Soomes toodetud relvi ja laskemoona on Venemaale toonud ka mitmed jahitööstuse väikeettevõtted. Soome vintpüsside täpses kasutamises Venemaal pole kindlust. Mõned neist näivad aga olevat sattunud koos Venemaa sõduritega Ukrainasse.

Eelmise, 2023. aasta novembris korraldati Ukrainas Venemaa poolt okupeeritud Krimmi poolsaarel Perevalnoje külas snaiprivõistlus. Võistlustel osalesid peamiselt tegevteenistuses olevad Vene sõdurid.

Pärast võistlust jagati Telegrami kanalis nimekirja laskjate esiviisiku kasutatud snaiprirelvadest. Kolm neist olid Sako toodetud mudelid: TRG22, Tikka T3X ja Tikka T3.

Rohkem tõendeid Sako vintpüsside kohta, mida Vene sõdurid kasutavad, leiab Venemaa Telegrami kanalitest.

Vene snaiprirühmitus Omuta avaldas video oma väljaõppest „sõjalise erioperatsiooni piirkonnas”, s.o Ukrainas. Väljaande andmetel kasutab snaiprirühm muu hulgas Tikka püsse.

Eelmise, 2023. aasta augustis korraldati Sverdlovski väljaõppekeskuses Vene sõduritele täpsuslaskmise võistlus Magnum. YouTube’i videos tulistab Vene sõdur võistlusel Sako snaipripüssist TRG42. Võistluse eesmärk oli treenida laskureid „sõjalise erioperatsiooni tingimustes”.

Nammo Lapua padruneid näivad olevat kasutanud ka Vene sõdurid. Augustis avaldas relvapood Lobajev Telegramis video, milles üks Vene sõdur kiidab, et Lääne padrunid on palju paremad kui Venemaa omad. Videos esitleb ta Lapua padruneid.

Venemaa litsentsiregistri ja tolli andmete põhjal on Sako ja Nammo toodangut Venemaale imporditud peamiselt väikeste partiidena. Soome relvad võivad sattuda Venemaa sõdurite kätte Ukrainas, näiteks üksikud sõdurid või üksused ostavad neid Venemaal asuvatest litsentseeritud relvapoodidest.

Venemaal müüakse avalikult Sako vintpüsse ja Nammo Lapua laskemoona.

Telegrami snaiprite kanalil Sniper Shop on praegu paarkümmend Tikka vintpüssi või nende osade müügikuulutust. Samast kanalist saab osta Lapua Magnum snaipripüssi padruneid. 20 padruniga karbi saab kätte 15 000 rubla ehk umbes 150 euro eest.

Eelmise, 2023. aasta oktoobris esitleti Moskvas suurel Orjol Expo relvamessil Sako vintpüsse. Mess toimus kuulsas Gostinõi Dvori kaubanduskeskuses Punase väljaku ääres. Messist avaldatud piltidel on näiteks müügis Sako S20 püss.

Zeni uudisteportaalis avaldatud messiraportis oli püssi hind umbes 6400 eurot. Soomes müüakse relva umbes 2000 euroga.

„Arvan, et põhjused [hinnale] on selged – import käib kolmanda ja neljanda vahendaja kaudu,” hinnati artiklis.

Messi üks peakorraldajaid oli relvaparun Mihail Hubutia.

Oligarh Mihail Hubutia näib olevat väikerelvade tootmise ja kauplemise võtmeisik Venemaal. Hubutia ettevõtted, nagu Koltšuga ja Orjol (tõlkes Kotkas) on Venemaale importinud või registreerinud ka Sako ja Nammo Lapua tooteid.

Helsingin Sanomat sai mobiiltelefoni kaudu kätte relvamüüja Hubutia.

Kuidas suudate sanktsioonidest hoolimata relvi importida?

„See on imelik. Me ei too praegu midagi,” vastas Hubutia.

Hubutia väitis, et ei ole enam seotud enda asutatud Koltšuga firmaga, vaid ostab sealt ainult relvi.

„Koltšuga tegeleb impordiga ja müüb. Ostame sealt,” sõnas ta.

Millal on teie ettevõte ise importinud?

„See oli kaua aega tagasi. Enne sõjalist erioperatsiooni,” märkis ta.

Kas need imporditud relvad lähevad Ukrainasse?

„Ei, muidugi mitte. Ma ei tea. Ei, need on tsiviilrelvad. Kellele on Ukrainas tsiviilrelvi vaja?” sõnab ta.

Kas teie klientide hulka kuuluvad sõjaväeüksused või turvateenistused (nagu on näidatud registrites)?

„Ei, need on tsiviilrelvad. Need on lindude tulistamiseks,” ütleb ta.

Helsingin Sanomate uurimuse kohaselt on Itaalia Sako vintpüsside ja vintpüssiosade transiiditee Venemaale.

Alates 2000. aastast on Sako osa suurest rahvusvahelisest relvakontsernist Beretta. Beretta oli algselt Itaalia firma, kuid tema valdusettevõtte peakontor asub nüüd Luksemburgis. Berettal on Venemaaga tihedad kaubandussuhted olnud aastaid. 2010. aastal ostis Beretta Holding enamuse Venemaa relvaimpordiettevõttest Russki Orjol (Vene kotkas).

Sako vintpüssid näivad olevat liikunud järgmist teed:

Esiteks on Sako oma vintpüssid seaduslikult Soomest Itaaliasse eksporditud. Ettevõtte enda sõnul on maaletoojaks Itaalias Beretta Itaalia üksus. Kaitseministeeriumi loainfo kohaselt on Sako saanud aastatel 2020–2023 kaks veoluba sõjarelvade ekspordiks Itaaliasse. Lisaks sellele on Sako saanud politseiameti veolubadega relvi Itaaliasse eksportida, mis antakse tsiviilrelvadele.

Berettalt on Soome vintpüssid sattunud Itaalias teiste relvakaupmeeste juurde, kellest osa näib olevat tegutsenud illegaalselt. Venemaa tolli andmetel on Soome relvi Venemaale eksportinud vähemalt kaks Itaalia edasimüüjat.

Suurim edasimüüja on firma nimega Armeria Brignoli. See haldab Põhja-Itaalias Gardone Val Trompia külas jahirelvadele spetsialiseerunud relvapoodi. Lisaks poele tegeleb ettevõte enda sõnul ülemaailmse impordi- ja ekspordikaubandusega.

Venemaa tolliregistrist selgub, et Armeria Brignoli on Itaaliast Venemaale eksportinud arvukalt Lääne relvamarke: Browning, Mauser, Blaser, Winchester ja Soome Sako. Kokku on aastatel 2021–22 partiisid olnud sadakond. Partiides on olnud vintpüsse, varuosi ja relvatarvikuid.

Itaalia ettevõte on aastatel 2021–22 Venemaale eksportinud kaheksal korral Sako jahipüsse. Suurim saadetis on olnud üle 500 kilo Tikka kaubamärgiga püsse. Kaalu järgi võib see tähendada vähemalt sadat vintpüssi.

Saadetiste saajaks enamasti olnud oligarh Hubutia asutatud firma Koltšuga. Venemaa tolliinfos on vintpüsside tootjariigiks märgitud Soome ja impordiriigiks Itaalia.

Armeria Brignoli saadetud küsimustele ei vastanud. Seda ei teinud ka Beretta Holding.

Soome relvad on saanud Venemaale liikuda ka paljusid teisi teid pidi. Venemaa ostab relvi näiteks Iraanist, Põhja-Koreast ja NATO riigist Türgist. Venemaa hoiab sanktsioonidest kõrvale ka Kesk-Aasia tolliliidu kaudu.

Helsingin Sanomat püüdis mitmelt Venemaa relvamüüjalt küsida, kuidas EL-i ekspordikeelust mööda hiilida.

Telefoniintervjuu suure maaletooja Koltšuga tegevjuhi Dmitri Atamantšukiga läks järgmiselt:

Helistame Helsingin Sanomatest, mis on Soome ajaleht.

„Milleks meile Soome ajalehte vaja?”

Uurime relvaeksporti Venemaale Soomest ja Euroopast.

„Mul pole midagi öelda. Küsige oma Soome valitsuselt. See ei ole üldse Venemaa suhtes sõbralik ja keelab igasuguse relvaekspordi.”

Tolliandmed näitavad aga, et kuidagi õnnestub relvi importida.

„Seda ma ei kommenteeri. Pole võimalik. Kui meil (Venemaal ja Soomes) oleks teistsugune suhe, võiksin kommenteerida.”

Soome ametivõimud hoiatasid 2022. aasta kevadel Soomes tegutsevaid ettevõtteid, et nad peavad olema eriti ettevaatlikud Venemaa-vastaste sanktsioonide täitmisel. Kaitsepolitsei, toll, keskkriminaalpolitsei ja välisministeerium teevad sel teemal koostööd.

Eelkõige peavad relvatööstusettevõtted tundma oma ülemaailmseid kliendikette.

Seoses relvaekspordi lubadega kohustuvad relvaettevõtted võtma lõppkasutaja kohustuse, mis määrab, kellele tohib relvi eksportida. Kui lõppkasutaja kohustuses on kirjas, et luba on relvade Itaaliasse toimetamiseks, siis on selge, et sama loaga neid Itaaliast näiteks Venemaale eksportida ei saa.

Täpselt nii näib aga olevat juhtunud ligi 700 Sako vintpüssiga.

Kaitseministeeriumi ametniku Riikka Pitkäneni sõnul vastutab relvaekspordi loa saanud Soome ettevõte selle eest, et kaitsetarbed jõuaksid kokkulepitud lõpptarbijani välismaal.

Kui Itaalia maaletooja või tema Itaalia klient viib Sako vintpüssid ilma Soome ettevõtte ja Soome litsentse väljastava asutuse teadmata kolmandasse riiki – näiteks Venemaale -, on see eelkõige itaallaste süü.

Veel on küsitav, kas Soome relvatööstusettevõte jätkaks koostööd Venemaa sanktsioonide rikkumises süüdi oleva ettevõttega.

Soome politseiameti relvahalduse juht Mika Lehtonen nendib, et tsiviilrelvade müügilube andval politseiametil on vajadusel võimalus teha eitav otsus. Põhimõtteliselt võiks see juhtuda näiteks siis, kui politseile kinnitatakse, et Soome relvad satuvad Venemaale Itaalia importfirma kaudu.

Nii Sako kui ka Nammo Lapua juhtkonna väitel nad ei tea, kuidas nende relvad ja padrunid Venemaale on sattunud.

Sako tegevjuht Juha Alhonoja ütleb, et ettevõte pole alates 2014. aasta EL-i sanktsioonidest Venemaale midagi eksportinud.

Ometi voolavad Sako püssid Venemaale. Kas olete mures, et Sako relvad satuvad Venemaa julgeolekuteenistustesse ja võib-olla isegi Venemaa sõjaväelaste kätte Ukrainas?

„Muidugi oleme selle pärast ärritunud. Mõistame Venemaa agressioonisõja absoluutselt hukka ja me ise järgime kõiki sanktsioonireegleid.”

Helsingin Sanomat edastas Sakole andmed 691 Venemaal registreeritud Sako vintpüssi kohta. Sako teatas, et hakkab info põhjal asja uurima.

Edastatud teave näitab täpset teavet relvade kohta kuni seerianumbriteni välja. Seerianumbrite põhjal näeb Sako vähemalt saatepaberitelt, millisesse riiki ja kellele on Soomest relvad tarnitud.

Pooleteise nädala pärast küsis Helsingin Sanomat Sakolt, kas firma on asja lahendanud. Ettevõte keeldus vastamast Helsingin Sanomate küsimustele püsside ekspordiinfo kohta, viidates oma konfidentsiaalsuskohustustele.

Soome padrunitootja Nammo Lapua laskemoona müüakse paljudes Venemaa relvapoodides. Kokku on aastatel 2022–2023 Venemaa lubade registris registreeritud 173 810 karpi Nammo Lapua laskemoona.

Padruneid on registreerinud näiteks Moskva firma nimega Varjag aastal 2023. Litsentsi sai partii Lapua Magnumi padruneid. Nammo Lapua enda tooteesitluse järgi on padrunid „tugeva sõjaväelise mainega”, kuid neid kasutatakse ka jahil ja sportlaskmisel.

Importfirma Varjag on seotud Venemaa valitsusega. Selle klientide hulka on kuulunud näiteks Venemaa rahvuskaart Rosgvardija, mis tegutseb otse presidendi alluvuses.

Nammo Soome tegevuse juht Raimo Helasmäki ütleb, et ettevõte ise Venemaale tooteid ei ekspordi.

„Meil on selged lepingutingimused, et tooteid ei tohi eksportida. Me ei saa sellest enamat üksi teha,” ütleb Helasmäki.

„Oleme selles osas väga konkreetsed. Nõuame, et importijad järgiksid seadusi ja sanktsioone ning kui seal on avastatud [kuritarvitusi], on nendega kohe tegeletud.”

Venemaa tolliandmed näitavad aga viit Nammo Saksa üksuse eksporti otse Venemaale aastal 2021. Toodeteks olid väiksed püssipadrunid. Nammo Lapua väidab, et saadetistel oli Saksa võimude luba.

Kõlab kummaliselt, sest EL-i ekspordikeeld kehtestati juba 2014. aastal ja see kehtib kõikide laskemoonaliikide kohta.

Helasmäki ütleb, et kuritarvitamise kahtluste tõttu on Nammo Lapua viimastel aastatel lõpetanud koostöö paari lõunapoolse Ida-Euroopa riigi maaletoojaga, kuid milliste firmadega, ta täpsemalt täpsustada ei soovi.

Kas kahtlustused on seotud konkreetselt Venemaaga?

„Noh, meil on kahtlus.”

Kas teil on aimu, kuhu Venemaal on Nammo padrunid sattunud?

„Pole õrna aimugi.”