Tint on vaevu kuivanud ELi kokkuleppel saata Ukrainale 50 miljardit eurot. See näeb juba välja nagu kanasööt.

Kuna riigi rahalised vajadused kasvavad iga päevaga, kui lahendamatu sõda Venemaaga venib kolmandale aastale, seisab Lääs – ja eriti Euroopa – silmitsi ebamugava tõega, et see kestab veel pikka aega, vahendab Politico.

EL arvas, et võib vähemalt USA-le loota, et ta annaks olulise panuse, et hoida Ukrainat elujõulisena. Kuid president Joe Bideni suutmatus edastada 60 miljardi dollari suurune sõjalise abi pakett Kongressi kaudu mitte ainult ei jäta sõjast laastatud riiki praegu hätta, vaid on ehk ka ettekujutus sellest, mida Donald Trumpi valitsemine võib tuua. See vaid süvendab ELi ringkondades kartusi, et blokk peab kandma suurema osa Kiievi kuludest.

Kui ELi 50 miljardit eurot on ette nähtud kasutuselevõtuks kuni 2027. aastani, siis Rahvusvahelise Valuutafondi hinnangul on Ukraina puudujääk ainuüksi sel aastal üle 40 miljardi dollari.

Kiievi jaoks on üks suurimaid riske see, et abi puudujääk sunnib teda tõenäoliselt inflatsioonile ja trükkima märkimisväärseid summasid uut raha.

Eelmisel nädalal sõlmitud ELi kokkulepet tähistati teisel katsel pärast seda, kui Ungari peaminister Viktor Orbán leppe detsembris blokeeris, kui lõpuks kinnitust bloki pühendumusele oma naabrile. Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen kiitis seda kui „mida tähendab seista Ukrainaga nii kaua kui vaja”.

Juhtide kergendus pärast Brüsseli tippkohtumist oli käegakatsutav. Ametnikud aga tunnistavad, et šampanjakorke ei pauguta keegi. See pole midagi muud kui „samm õiges suunas”, ütles Venemaa Kaliningradiga piirneva Leedu välisminister Gabrielius Landsbergis väljaandele Politico.

ELi 50 miljardit eurot pärineb tema keskeelarvest ja kuigi see pole suur võrreldes 1,074 triljoni euroga, mis bloki kassas seitsme aasta jooksul on, on vaba raha leidmine potist, mis on mõeldud kõigeks alates põllumajandustootjate subsideerimisest kuni teede-ehituseni kuratlikult raske.

„Kõik mõistavad, et 50 miljardist eurost ei piisa,” ütles Belgia konservatiiv Johan Van Overtveldt, kes juhib Euroopa Parlamendi eelarvekomisjoni. „Euroopa mõistab, et ta peab oma jõupingutusi suurendama.” Ja selle all peab ta silmas mujalt raha leidmist.

Maailmapanga hinnangul on Ukraina pikaajaline ülesehitusvajadus 411 miljardit dollarit.

Biden süüdistas teisipäeval Trumpi Ukraina rahalist toetust sisaldava kaheparteilise eelnõu läbikukkumises, kuna vabariiklased süüdistasid endise presidendi survet.

„Ajalugu jälgib,” ütles Biden teisipäeval Valges Majas peetud kõnes. See on „just see, mida [Venemaa president Vladimir] Putin tahab.”

Biden lisas, et USA tänavuste valimiste vabariiklaste kandidaadiks kandideerinud Trump ei olnud „teinud mitte midagi muud, kui pöördunud vabariiklaste poole esindajatekojas ja senatis ning ähvardanud neid ja püüdnud neid hirmutada selle eelnõu vastu hääletama”.

Kuigi seadusandlus, mis on seotud kokku karmima migratsiooniseaduse ning Iisraeli ja Taiwani rahastamisega, pole veel täielikult uppunud – esimene hääletus on kavandatud kolmapäevale –, on märgid, et see kukub läbi. Tõenäoliselt oli see Bideni valitsuse viimane võimalus kiita heaks Kiievi rahastamine enne, kui Ameerika novembris valima läheb.

„2025. aasta on Ukraina jaoks väga ebakindel,” ütles Svitlana Taran Euroopa poliitikakeskuse mõttekojast Brüsselis. „Eriti USA valimistega”, kui see toob kaasa Trumpi võidu.

Tagasi Brüsselis ja Euroopa kõige olulisemates pealinnades pööratakse nüüd mõtteid alternatiivsetele viisidele raha kogumiseks. On tõdemus, et ühel hetkel võib Kiiev õppida omal jalal seisma, ütles avaliku laenuandja Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga (EBRD) Ukrainaga tegelev kõrgeim ametnik Matteo Patrone.

„Ukraina peab edaspidi muutuma isemajandavamaks, kuna ta ei saa jätkata poole oma eelarve rahastamist välisfinantseerimisega,” ütles ta.

Üks sularaha kogumise plaan, mida USA ja teised riigid uurivad, on konfiskeerida enam kui 200 miljardi euro väärtuses varad, mis külmutati peamiselt ELis pärast Putini sissetungi.

Toetajate hinnangul pakuks see tee Ukrainale pikaajalisi tagatisi, sest erinevalt ELi eelarvest tehtavatest panustest ei ole selle jätkamiseks vaja 27 riigi üksmeelt.

Kuid seda kimbutavad raskused. Selle vastu on juba bloki kolm suurimat riiki – Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia –, sest nad on mures õiguslike ja rahaliste tagajärgede pärast, sealhulgas eurotsooni investorite hirmutamise pärast, ning et see sunniks Putinit küberrünnakutega kätte maksma.

G7 tööstusriikide rühm kaalub leebemat ettepanekut kasutada neid varasid pangalaenude tagatisena, millega saab rahastada Ukraina ülesehitamist, väidavad menetlusega seotud ametnikud.

Belgia seadusandja Van Overtveldt toetab seda plaani. Ta ütles, et see võimaldaks ELil Ukrainale viivitamatult värsket raha välja anda, ilma ressursse siseriiklikelt prioriteetidelt kõrvale suunamata.

Kui see plaan vilja kannab, „siis on reaalsus see, et Ukraina armee tulistab Vene armeed laskemoonaga, mille eest tegelikult Putin maksab”, ütles ta.

Kiiev tugineb lääneriikide laenudele ja toetustele oluliste sotsiaalkulude katmiseks, nagu avalike teenistujate ning meditsiini- ja haridustöötajate palgad.

Brüssel ja Washington on olnud Ukraina suurimad rahalised toetajad, kumbki on Kremli sissetungi algusest 24. veebruaril 2022 kuni eelmise aasta lõpuni andnud 27,5 ja 22,9 miljardit eurot.

Sel aastal näib kavandatud rahastamine piisav. Kuid summa, mille EL Ukrainale praegusest kuni 2027. aastani annab, võib igal aastal väheneda.

Rahvusvahelised finantsorganid tõstsid häirekella, et lääneriikide toetuse peatamine Ukrainale toob sõjast räsitud riigile katastroofi.

EBRD juht Odile Renaud-Basso ütles, et on „reaalne oht”, et Kiievile antava välistoetuse kokkuvarisemine võib kaasa tuua hüppelise inflatsiooni.

Rahvusvahelise valuutafondi IMFi Ukraina-missiooni juht Gavin Gray on lääneliitlasi korduvalt hoiatanud, et Ukraina pistiku tõmbamine vallandaks finantskaose.

Kuid Euroopa poliitika on raske. ELi eelarvevolinik Johannes Hahn ütles detsembris ajakirjanikele, et enamik liikmesriike on erinevates aruteludes täiesti selgelt välja öelnud, et Ukraina rahastamise tehingud, mis ei ole ühendatud Euroopa kulutuste lepingutega muudes valdkondades, „ei oleks samuti vastuvõetavad”.

Detsembris toimunud läbirääkimistel rõhutasid valitsusjuhid, sealhulgas Prantsusmaa ja Itaalia juhid Emmanuel Macron ja Giorgia Meloni, et Ukraina toetamist ei saa eraldada lisarahast siseriiklikele prioriteetidele nagu migratsioon, teatasid mitmed ELi ametnikud.

Poliitika on segane ja täis raskusi – kas Trump jõuab järgmisel aastal Valgesse Majja või mitte. Need pinged avavad taas ELi suurima murdejoone: nende vahel, kes väidavad, et Venemaa tuleb alistada, ja nende vahel, kes tahavad sõja lõpetada, isegi ilma Ukraina võiduta. Praegu on viimane leer vaid sosin võimukoridorides, kuid nende hääl muutub arvete kasvades valjemaks.