Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles, et plaanib riigi sõjalise ja tsiviiljuhtkonna ulatuslikku „lähtestamist”, et taaselustada sõjategevust peaaegu kaks aastat pärast Venemaa täismahulise sissetungi algust.
Ukraina president kinnitas eilse pühapäeva, 4. veebruari õhtul uudiseid sõjalise juhtkonna muutmisest ja andis mõista, et ta ei soovi asendada mitte ainult Ukraina relvajõudude populaarset ülemjuhatajat kindral Valeri Zalužnõid, vaid ka kõrgeid valitsusametnikke, vahendab Financial Times.
„Kindlasti lähtestamine, uus algus on vajalik,” ütles Zelenski intervjuus Itaalia telekanalile RAI. „Mul on midagi tõsist plaanis, mis ei puuduta ühte inimest, vaid tervet riigi juhtkonda,” vastas ta küsimusele, kas ta vallandab Zalužnõi. Ta ei täpsustanud, keda ta veel asendab.
Zalužnõi ei ole oma tagandamise teadet ega Zelenski viimaseid sõnavõtte kommenteerinud. Kuid ta on postitanud oma Facebooki lehele kaks selfie-pilti koos staabiülemaga. „Meil on veel ees väga raske tee, kuid võime olla kindlad, et me ei jää kunagi häbisse,” kirjutas Zalužnõi täna esmaspäeval postitatud foto kõrvale.
Zelenski sõnavõtt järgneb nädal aega kestnud spekulatsioonidele Kiievis Zalužnõi saatuse üle, kellega presidendil on olnud rohkem kui aasta järjest pingelisem suhe. Pinged vallandusid avalikult novembris, kui Ukraina vasturünnak ei suutnud saavutada oma eesmärke, milleks oli kaotatud territooriumi tagasivõitmine ja Venemaa-Krimmi maismaasilla läbilõikamine.
Zalužnõi ütles toona, et sõda on jõudnud ummikseisu, mistõttu president süüdistas teda selle mõiste kasutamise eest. Kuid pühapäeva õhtul näis Zelenski olevat jõudnud samale järeldusele kui tema kõrgeim kindral.
„Mis puudutab maasõda, siis on ummikseisus, see on tõsi, [kuna] varustusega on olnud viivitusi ja viivitused tähendavad vigu,” ütles Zelenski.
Eelmisel nädalal kohtus Zelenski Zalužnõiga, et suhteid klaarida, kuid kõnelused muutusid tuliseks mobilisatsiooni küsimuse pärast. Zelenski on seadnud kahtluse alla vajaduse kutsuda ajateenistusse 500 000 uut sõdurit, mida Zalužnõi väidetavalt soovis. Kindral hiljem eitas seda arvu. Seda teemat käsitleva seaduseelnõu arutamine jätkub Ukraina parlamendis.
Enne koosoleku lõppu teatas Zelenski kindralile, et plaanib ta välja vahetada, nagu väitsid neli koosolekuga kursis olevat inimest. Kaks inimest ütlesid, et Zelenski oli Zalužnõile selgeks teinud, et olenemata sellest, kas ta võtab uue rolli, tagandatakse ta praeguselt ametikohalt.
Kaks inimest ütlesid, et Zelenski pakkus Zalužnõile muid töökohti, näiteks riigi riikliku julgeoleku- ja kaitsenõukogu juhi või suursaadiku kohta Ühendkuningriigis, kuid Zalužnõi keeldus neist.
Neljapäeval CNN-i arvamusloos kurtis kindral „Ukraina riiklike institutsioonide suutmatuse üle parandada meie relvajõudude isikkoosseisu taset ilma ebapopulaarseid meetmeid kasutamata”.
Juhtkonna vahetus saabub sõjas kriitilisel ajal, sest Venemaa alustas aastat enneolematu survega, mille eesmärk oli ületada Ukraina õhukaitset, ning Ukraina vägede relvastuse normeerimisega, kuna liitlastel on olnud raskusi lahinguvälja vajaliku kiirusega varustada. Kiiev ootab endiselt USA-lt ülitähtsat 60 miljardi dollari suurust sõjalist ja rahalist abi. Eelmisel nädalal leppis EL kokku 50 miljardi euro suuruses nelja-aastases finantsabi paketis, kuid blokk vaidleb endiselt sõjalise rahastamise üle.
Ukraina lääne partnerid on ähvardava raputuse pärast närvis, ütlesid kaks lääne ametnikku G7 riikidest, kelle valitsused annavad Ukrainale relvi. Üks ütles, et nad on kartlikud Zalužnõi populaarsuse pärast nii Ukraina reasõdurite kui ka elanikkonna seas, mis võib kaasa tuua tagasilöögi, kui ühtsus on ülioluline.
Jääb ebaselgeks, kes Zalužnõi asemele tuleb, kuid neli asjaga kursis olevat inimest ütlesid FT-le, et juhtivad kandidaadid on Ukraina maavägede ülem kindralpolkovnik Oleksandr Sõrski ja riigi sõjaväeluure peadirektoraadi GUR juht kindralleitnant Kõrõlo Budanov.
58-aastast kogenud komandöri Sõrskit peetakse Zelenski lähedaseks liitlaseks, kes on võtnud Zelenski kaasa mitmele rindekülastusele ja koos sõjaväelastega pildistamise võimalustele. Sõrski on aga laialdaselt vastumeelne Ukraina reasõduritele, kelle sõnul on ta teinud otsuseid, mis põhjustasid asjatult varasemate relvade ja laskemoona ning inimelude kaotuse.
38-aastasel Budanovil ei ole Zalužnõi ja Sõrski kogemust armeeülemana, kuid ta on olnud tõhus GURi juhtimisel ja agentuuri taaselustamisel, mis mängis pikka aega Ukraina palju suurema sisejulgeolekuteenistuse SBU teist viiulit.
Budanovi kuulsalt jultunud taktika on aga Kiievi lääne partnerid löögi alla pannud. „Ta ajab meid närvi,” ütles üks lääne ametnikest.
Kaks Sõrskile ja Budanovile lähedast inimest aga ütlesid eelmisel nädalal, et nad ei ole uuest ametist huvitatud, eelistades jääda oma praegustesse rollidesse.
Austraalia armee erukindral ja sõjaline strateeg Mick Ryan hoiatas ebastabiilsuse eest, mida Zalužnõi tagandamine võib tekitada.
„Võivad olla mõned, eriti USA Kongressis, kes võivad ära kasutada Ukraina relvajõudude ülemjuhataja vahetust ja mis tahes avalikku hukkamõistu pärast seda täiendava tõendina selle kohta, miks nad ei peaks toetama USA täiendavaid abipakette Ukrainale,” kirjutas Ryan oma ajaveebis.
USA riikliku julgeoleku nõunik Jake Sullivan ütles pühapäeval telekanalile CBS, et Kiiev on Valgele Majale teatanud eelseisvatest muudatustest, kuid see ei avalda mõju ühel ega teisel viisil.
