Poola oli täna sunnitud õhku saatma vähemalt kolm hävitajat F-16, kuna Venemaa tulistas rakette NATO riigi suunas.

Raketid aga pöördusid viimasel hetkel NATO riigist eemale ja tabasid sihtmärke kogu Ukrainas osana uuest massilisest Venemaa rünnakust, vahendab Daily Mail.

Kiievist tehtud sügavat ahastust tekitavad kaadrid näitasid leekides elamukvartaleid.

Venemaa sihtmärkide hulgas oli teadaolevalt Ukraina meredroonide tehas Mõkolaivis ning rünnakute tulv tabas suuremaid linni Kiievit ja Harkivit.

Poola hoiatas täna NATO-t – mille liikmeteks on teiste seas Ühendkuningriik ja USA – laiema sõjaohu eest, kuna Vene raketid näisid suunduvat Ukraina kohal Poola poole.

Rünnak NATO riigi vastu võib vallandada sõjalise alliansi artikli 5, mis ütleb, et kui NATO liitlane langeb relvastatud rünnaku ohvriks, peavad teised alliansi liikmed seda agressiooniaktiks kõigi liikmete vastu.

Poola sai 2022. aasta novembris Ukraina piiri lähedal raketitabamuse, mis tappis kaks inimest. Esialgsete andmete kohaselt oli tegemist Vene raketiga, mis tekitas kartusi, et see võib vallandada laiema konflikti, kuid hiljem teatasid Poola ja USA, et rakett oli tõenäoliselt Ukraina õhutõrjerakett.

Pärast öösel toimunud Venemaa rünnakuid teatas Poola relvajõudude operatiivjuhatus: „Ukraina territooriumile suunatud raketirünnakute tõttu täheldatakse Venemaa Föderatsiooni intensiivset kauglennutegevust.”

„Kõik vajalikud protseduurid, mille eesmärk on tagada Poola õhuruumi ohutus, on käivitatud,” teatas Poola relvajõudude operatiivjuhatus ja lisas, et Poola „jälgib olukorda pidevalt”.

„Hoiatame teid, et Poola ja liitlaste lennukid on aktiveeritud, mis võib põhjustada suurenenud mürataset, eriti riigi kaguosas,” teatas relvajõudude operatiivjuhatus.

Ukraina teadete kohaselt oli Poola võimaliku Venemaa ohu tõrjumiseks õhku tõstnud kolm F-16. Millised NATO sõjalennukid aktiveeriti, on ebaselge.

Venemaa andis tänase kolmapäeva hommikusel tipptunnil mitu raketilöögi lainet Kiievi ja teiste Ukraina linnade pihta, kusjuures allatulistatud rakettide rusud katkestasid pealinna osades elektrivoolu.

Kogu Ukrainas oli õhuhäire alates kella kuuest hommikul, Ukraina õhujõud hoiatasid sotsiaalmeedia Telegrami kanalis Venemaa raketirünnakute ohu eest kogu riigis.

Esimesed plahvatused kostusid Kiievis veidi enne kella seitset hommikul.

Kiievi rünnaku ajal raputas mitu plahvatuslainet, mis oli seni esimene veebruaris, kusjuures rakettide hävitamises osalesid õhutõrjesüsteemid, ütles Kiievi linnapea Vitali Klitško sotsiaalmeedia Telegrami kanalis.

Kiievist nähti suitsu tõusmas, kui Ukraina pealinnas kostis pärast üleriigilist õhurünnakut Ukrainas viis plahvatust. Klitško lisas, et Dnipro jõe ääres asuvas Dniprovski rajoonis sai vigastada vähemalt kaks inimest.

„Plahvatused linnas. Õhutõrje töötab. Jääge varjupaikadesse!” kirjutas Kiievi linnapea.

„Holosiivski linnaosas süttis kortermaja. Tuletõrjujad ja päästeüksus on sündmuskohale teel,” lisas ta. „Ja pealinna Dnipro linnaosas on praegu kaks vigastatut. Mõlemale andsid meedikud kohapeal ravi.”

Samuti sai pihta autoremonditöökoda.

„Ma olin hirmul, kui kõlas õhuhäire ja me siia tormasime,” ütles 49-aastane Tetjana Kiievi kesklinnas pommivarjendis Reutersi uudisteagentuurile, kallistades oma kaheaastast lapselast ja väikest koera.

„Ma loodan, et nad tulistavad nad kõik alla. Ma palvetan meie õhukaitse eest,” sõnas ta.

Teist linna Harkivit tabas vähemalt neli plahvatust.

„Meil on teavet tabamuse saanud mitteelupiirkonna kohta. Vigastatute osas on selgitamine käimas.” kirjutas Harkivi linnapea Ihor Terehhov.

USA suursaadik Kiievis Bridget Brink ütles: „Nüüd Kiievis ja kogu riigis ärkasid mehed, naised ja lapsed järjekordse tohutu Venemaa raketi- ja droonirünnaku peale.”

„Me loodame Ukraina õhutõrjele ja selle kangelaslikele õhukaitsjatele, et kaitsta meid kõiki. Aega pole kaotada. Ukraina vajab praegu meie julgeolekuabi,” sõnas ta.

Venemaa väitis, et löögid eluhoonetele olid tingitud Ukraina õhutõrjest.

Mõkolaivis sai surma üks pensionär.

Väidetavalt sai vigastada vähemalt kümme inimest, neist üheksa Kiievis ja üks Harkivis.

Umbes 20 000 inimest jäi Kiievis elektrita.

Ukraina õhutõrjejõud Kiievi ja selle ümbruse kohal hävitasid umbes kaks tosinat Vene raketti.

„Õhukaitsejõud tulistasid Kiievi kohal ja pealinna lähistel alla umbes kaks tosinat tiibraketti Kh-101/Kh-555/KX-55,” teatas Kiievi piirkondlik administratsioon.

Raketid sisenesid pealinna mitme lainega eri suundadest, ütles pressiesindaja Sergei Popko.

Harkivi lähedal elav Olena Kurõlo, keda kutsuti sõja näoks pärast seda, kui tema verine pilt 2022. aasta veebruaris konflikti alguses üle maailma levis, ütles, et ta varjus vannitoas, kui läheduses plahvatasid raketid.

„Minu telefonis kõlasid uued raketihoiatused,” ütles ta. „Näen teateid viie võimsa plahvatuse kohta Harkivis üksteise järel. Mu meel on tuim hirmust oma tütre ja kõigi linnaelanike pärast,” sõnas ta ja jätkas: „Püüan jääda rahulikuks; siis lendab teine ​​rakett otse meie lähedale ja ma kuulen surmavilet väga lähedalt. Sel ajal pole sõnu kirjeldamaks seda, mida te tunnete, lihtsalt kogu keha hakkab värisema. See on seisund, milles ma olen, saadan teile värisevate sõrmedega sõnumeid, teadmata, kas see võib olla mu viimane sõnum.”

Raketid tabasid ka Lvivi, Ternopili ja Ivano-Frankivski oblastit ning teisi piirkondi sõja ühe rängemas rünnakus.

Mõkolaivis oli teadete kohaselt sihikule võetud tehas Ookean, kus väidetavalt valmistati kamikaze-meredroone, ja laskemoonaga ladu.

Info kohaselt oli Venemaa tõstnu õhku 11 strateegilist pommitajat TU-95MS. Nad kasutasid ka kuut lennukit TU-22M3.

Rünnak toimus pärast seda, kui Ukraina president Volodõmõr Zelenski andis teisipäeval korralduse luua Ukraina relvajõudude eraldi haru, mis oleks pühendatud droonidele – relvadele, mis tema ja sõjaväeametnike sõnul on Venemaa-vastases sõjas üliolulised.

Zelenski allkirjastas määruse, milles kutsutakse valitsust ja relvajõudude kindralstaapi üles töötama välja küsimusi Ukraina relvajõududes eraldiseisva droonisüsteemide jaoks mõeldud väe loomise kohta.

„Ma kirjutasin äsja alla dekreedile, mis käivitab meie relvajõududes eraldi haru – droonisüsteemide väe,” ütles Zelenski oma igaõhtuses videokõnes.

„See ei ole tuleviku küsimus. Pigem peab see lähitulevikus konkreetseid tulemusi andma,” jätkas ta. „See aasta peab olema määrav väga paljudes aspektides. Ja selgelt lahinguväljal. Droonisüsteemid on näidanud oma tõhusust maal, taevas ja merel.”

Ukraina digitaalse ümberkujundamise minister Mõhailo Fjodorov ütles, et eraldiseisev haru annaks sõjaväe tehnoloogilisele arengule võimsa tõuke.

Tema sõnul on droonid viimase aasta jooksul olukorda lahinguväljal põhimõtteliselt muutnud. Nad on tõhusad Venemaa rünnakute peatamisel ja Ukraina relvajõudude vasturünnakute toetamisel.

Zelenski määruse kohaselt esitataks uuringu tulemused poliitikat kujundavale riiklikule julgeoleku- ja kaitsenõukogule.

Zelenski on osutanud droonidele ja tootmisele nii riigis kui ka partnerriikidega, mis on Venemaa-vastase sõja põhielemendid alates Moskva sissetungist kaks aastat tagasi sel kuul.

Detsembris lubas president, et Ukraina toodab 2024. aastal miljon drooni.

Valitsusametnikud on öelnud, et Ukraina eesmärk on toota iga kuu kümneid tuhandeid droone.

Praeguse toodangu kohta andmed puuduvad, kuid alates sõja algusest on droonide tootmine tõusnud ning kümned ettevõtted on välja töötanud ja tootnud erinevaid mudeleid.

Ukraina relvajõudude ülemjuhataja Valeri Zalužnõi, kelle positsioon on presidendiga erimeelsuste tõttu küsimärgi all, ütles eelmisel nädalal CNN-ile antud kommentaaris, et droonid on sõja läbiviimiseks kriitilise tähtsusega.

„Oluline on see, et just need mehitamata süsteemid – nagu droonid – koos muud tüüpi täiustatud relvadega on need, mis on Ukraina jaoks parim viis vältida sattumist positsioonisõtta, kus meil pole eeliseid,” kirjutas Zalužnõi.

Rünnakulaine järgnes teatele, et Vladimir Putin andis intervjuu Fox Newsi endisele saatejuhile Tucker Carlsonile, millega ilmselt üritas Kremli diktaator end Lääne publiku ees õigustada.

Ukraina ajakirjanik Denõs Kazanski postitas: „Putin otsustas talle külla tulnud Tucker Carlsonile meeldida ja ründas hommikul rakettidega Ukraina linnade rahulikke elurajoone…”

„Mitte-inimestega on kõik sama – nad löövad oma „ülitäpsete” relvadega ükskõik kuhu, lihtsalt kannibalistliku naudingu pärast,” märkis ta.

Carlson selgitas Moskvas oma tegemisel olevat intervjuud Putiniga sõnadega: „Pärast kaheaastast sõda ei tea paljud inimesed, mis tegelikult toimub. Ja paljud ameeriklased maksavad selle eest. Sõda Ukrainas on katastroof.”

Ta jätkas: „Sadu tuhandeid inimesi on surnud, terve põlvkond noori ukrainlasi. Kuid pikaajaline mõju on veelgi suurem. Maailma sõjalised ja kaubanduslikud liidud on muutnud oma nägu, majandussüsteem ja USA domineerimine lagunevad. Need muutused määravad meie lastelaste elu.”

„Kuid inimesed inglise keelt kõnelevates riikides ignoreerivad seda, sest nende meedia valetab,” märkis Carlson, „Alates sõja esimesest päevast on Ameerika väljaanded avaldanud palju intervjuusid ukrainlastega, Zelenskiga, kes nõuab üha enam Ameerika kaasamist konflikti.”

Kriitikud ütlevad, et Putin on Carlsonit kasutanud Kremli propaganda edastamiseks läände.