Putini sõda on näidanud, et rahu Euroopas ei saa võtta iseenesestmõistetavana, hoiatab NATO juht Jens Stoltenberg. Ta kutsub üles suurendama Läänes relvade ja laskemoona tootmisvõimsust. Ainult nii saab Ukraina end Venemaa vastu kaitsta ja Euroopa julgeolekut tagada.
Ukraina on Venemaa-vastases kaitses üha suurema surve all. Peaaegu igal õhtul üritavad Vene väed hävitada Ukrainas kriitilist infrastruktuuri – ja see on sageli edukas. Samal ajal on kokkuvarisemise äärel Ukraina linn Avdijivka, mille pärast on käinud eelmise, 2023. aasta oktoobrist ägedad lahingud. Lisaks kogub Venemaa strateegiliselt tähtsa Kupjanski linna alla järjest rohkem sõdureid ja lahingutanke ning tõenäoliselt on tulemas suur rünnak. Kiiev vajab enda edukaks kaitseks rohkem relvatarneid välismaalt, vahendab Welt.
NATO peasekretär Jens Stoltenberg on seetõttu kutsunud alliansi liikmesriike üles võtma pea kaks aastat kestnud Ukraina sõjast õppetunde. Euroopa majandus peab olema senisest palju tugevamalt suunatud relvade ja laskemoona tootmisele, sõnas ta.
„Peame oma tööstusbaasi kiiremini taastama ja laiendama, et saaksime suurendada tarneid Ukrainasse ja täiendada oma varusid. See tähendab üleminekut rahuaja aeglaselt tootmiselt kiirele tootmisele, mis on vajalik konfliktide puhul,” ütles Stoltenberg mõni päev enne NATO kaitseministrite kohtumist Brüsselis intervjuus väljaandele Welt.
Turumajanduses vajavad relvatootjad tootmise suurendamiseks allkirjastatud lepinguid. „Ja Euroopa tööstus vajab rohkem selliseid lepinguid ja need tuleb kiiremini allkirjastada,” ütles Norra endine peaminister.
„Lääne majandus ja tööstuslik tugevus edestavad Venemaa oma. Nii et meil on vahendid Venemaa edestamiseks nii tootmises kui ka investeeringutes,” selgitas Stoltenberg. Kui seda ei toimu, võidab Venemaa president Vladimir Putin ja Euroopa julgeolek on ohus.
Stoltenbergi jaoks on suurema hulga relvade ja laskemoona tootmine lähiaastate üks olulisemaid väljakutseid: „Putin valmistab Venemaa majandust ette pikaks sõjaks. Ta on andnud korralduse suurendada Venemaa sõjalisi kulutusi 70 protsenti ning on jätkuvalt pühendunud rakettide hankimisele Iraanist ja Põhja-Koreast. Kuna Venemaa suunab kogu oma majanduse sõjale, peame samuti oma julgeoleku nimel rohkem ära tegema,” ütles NATO juht.
Edusamme on tehtud ka alliansi sees. NATO-l õnnestus pisut enam kui kuue kuuga kokku leppida kümne miljardi dollari väärtuses laskemoonalepingud.
Stoltenberg leiab kiidusõnu Berliini ja kantsler Olaf Scholzi kohta. „Saksamaa on Kiievi suuruselt teine toetaja USA järel ja on sageli Ukraina elutähtsa varustusega varustamisel teejuhiks. Tervitan kantsler Scholzi üleskutset Euroopa riikidele toetada Ukrainat rohkem. Kõik liitlased peavad üles astuma.”
NATO juht ütles, et Saksamaa valitsuse kohustus investeerida sel aastal ja edaspidi kaitsesse kaks protsenti majanduse kogutoodangust on „Euroopa julgeoleku jaoks hädavajalik”. „Selle taseme säilitamine on meie riikide turvalisuse tagamiseks ülioluline,” märkis ta.
Sotsiaaldemokraadist poliitik Stoltenberg jätkas, et mõistab neid, kes eelistavad kulutada rohkem raha haridusele ja tervisele. „Kuid meie koole, haiglaid ja tööstusi kaitsevad ka meie relvajõud. Seetõttu on oluline jätkata oma turvalisusesse investeerimist,” lisas ta.
Milliseks kujuneb Euroopa julgeolekuolukord lähiaastatel? „NATO ei otsi Venemaaga sõda. Kuid me peame valmistuma vastasseisuks, mis võib kesta aastakümneid,” rõhutas Stoltenberg. Putini sõda näitab, et rahu Euroopas ei saa võtta enam iseenesestmõistetavana. Ühtegi NATO riiki ei ähvarda tema sõnul samas praegu Venemaa otsene sõjaline oht.
Samal ajal ähvardab Putin alliansi liikmeid. „Kui Putin Ukrainas võidab, pole mingit garantiid, et Venemaa agressioon ei levi teistesse riikidesse,” sõnas ta. Praegu on parim kaitse Ukraina toetamine ja NATO sõjalistesse võimetesse investeerimine. „Heidutus toimib ainult siis, kui see on usaldusväärne. Niikaua kui investeerime omaenda julgeolekusse ja jääme ühtseks, jätkame igasuguse agressiooni ärahoidmist,” märkis ta.
Taani kaitseminister hoiatas, et Venemaa võib NATO-t rünnata kolme kuni viie aasta pärast. Venemaa relvatootmisvõimsus on tohutult kasvanud, ütles Troels Lund Poulsen väljaandele Jyllands-Posten. „Ei saa välistada, et Venemaa paneb kolme kuni viie aasta jooksul proovile artikli 5 ja NATO solidaarsuse. NATO-l seda eeldust 2023. aastal ei olnud. Need on uued asjaolud, mis on praegu esile kerkimas.”
Saksa kaitseminister Boris Pistorius ütles jaanuaris, et NATO peaks valmistuma Venemaa rünnakuks viie kuni kaheksa aasta pärast. Sarnased signaalid tulid hiljuti Rootsist. Rootsi kõrgeima auastmega kindral Micael Biden ütles, et kõik rootslased peavad „sõjaks valmistuma”. Rootsi tsiviilkaitseminister Carl-Oskar Bohlin rõhutas konverentsil: „Rootsi võib tulla sõda.”
Putinit kardavad ka paljud Saksamaa kodanikud. Turu- ja sotsiaaluuringute instituudi INSA poolt Bildi tellimusel tehtud küsitluses ütles 46 protsenti küsitletutest, et nad on mures Venemaa võimaliku rünnaku pärast Saksamaale.
