1990ndate aastate alguses küsiti Läti armee ohvitserilt, kui kaua suudavad tema väed Venemaa sissetungile vastu vastu pidada. „Umbes 12 minutit,” vastas ta. Veel 2016. aastal jõudis Ameerika valitsusele lähedase strateegia-mõtekoja Rand peetud sõjamängude sari järeldusele, et Vene tankid jõuavad Riia ja Tallinna – Läti ja Eesti pealinna – äärealadele 60 tunni jooksul.
Täna on olukord kardinaalselt erinev. NATO lubab kaitsta „igat tolli” territooriumi kolmes Balti riigis ning allianss koondab nende kaitseks kolm brigaaditasemel väge koos tugevdusliinidega Saksamaalt, Poolast ja Soomest, vahendab Times.
Nüüd tugevdavad Eesti, Läti ja Leedu oma enam kui tuhande kilomeetri pikkust piiri, NATO idatiiva kõige rohkem sõjaliselt haavatavat lõiku, „Balti kaitseliini” kindlustustega.
Põhielemendiks saab olema tublisti üle 1000 betoonpunkri kolme riigi piiril Venemaa, Valgevene ning Poola ja Leedu vahel asuva militariseeritud Venemaa eksklaavi Kaliningradiga.
Ainuüksi Eesti kavatseb kulutada umbes 60 miljonit eurot 600 rajatise ehitamiseks oma ligi 300-kilomeetrisel piiril Venemaaga. Eesti valitsuse kaitsevalmiduse asekantsleri Susan Lillevali sõnul saab iga punker olema ligikaudu 37 ruutmeetri suurune, mahutab umbes kümme sõdurit ja on suurtükiväe rünnakute vastu kaitstud.
Läheduses on ka laskemoonalaod ja meetmed sissetungijate kinnihoidmiseks nagu tankitõrjemiinid, kraavid, lõiketraat ja „draakoni hammastena” tuntud betoonpüramiidid, mis on üle lahinguvälja puistatud, et takistada soomusmasinaid.
„See sisaldab kõiki vaenlase vastu võitlemiseks vajalikke vahendeid,” ütles Lilleväli nõunik, Kaitseliidu kolonel Kaido Tiitus. „See on kaitse, see on positsioonid, see on tuli vaenlase vastu. See on vastuliikumine vaenlase vastu,” märkis ta.
Projekt edeneb suure hooga, ajendatuna murest, et Kreml võib pärast Ukrainat suunata pilgu Balti riikidele. Eelmisel kuul ütles Eesti peaminister Kaja Kallas ajalehele Times, et Venemaa võib olla suuteline alustama rünnakut NATO vastu juba kolme aasta pärast.
Riigi välisluureagentuur hoiatas teisipäeval oma aastaaruandes, et Venemaa kavatseb paigutada Balti riikide piiride äärde kaks korda enam kui need 19 000 sõdurit, mis olid enne täielikku sissetungi Ukrainasse 2022. aasta veebruaris.
Samuti kirjeldati Venemaa plaane luua uus armeekorpus, mis asuks tõenäoliselt Peterburist kirdes Petroskois, et katta 1300-kilomeetrine piir Soomega. Balti punkrite esimesed prototüübid on juba välja töötatud ja ehitustöödega loodetakse alustada juba järgmise aasta alguses.
Kõik kolm Balti riiki on hiljuti ehitanud tarad suurele osale oma piiridest Venemaa ja Valgevenega, kuigi need on mõeldud pigem migrantide ja smugeldajate kui tankide peletamiseks. Valdav osa nende sõjalisest infrastruktuurist asub kaugemal sisemaal.
Võrdlus Maginot’ liiniga, Prantsusmaa poolt oma idapiirile püstitatud tiheda kindlustuste võrgustikuga, mis ei suutnud natsi-Saksamaa pealetungi ära hoida, on vale.
Leedu armee ohvitseri ja Vilniuses asuva Balti Kõrgtehnoloogia Instituudi teaduri major Donatas Palavenise sõnul on idee pidurdada pealetungivat jõudu ja suunata see piirkondadesse, kus NATO saab soodsamatel tingimustel vastu võidelda.
NATO planeerijatele teeb suurimat muret stsenaarium, mille puhul Venemaa alustab „kiiret ja kaugeleulatuvat” pealetungi Balti riikide vastu ning saavutab märkimisväärseid edusamme, mida alliansil on raskusi tagasi pöörata.
Kaitseliin on mõeldud sellise sissetungi esimeses etapis kontrolli all hoidmiseks. Kaitseministeeriumi hinnangul kulub ründajal selliste positsioonide hõivamiseks neli kuni seitse korda rohkem jõudu kui ilma kindlustusteta.
Isegi kui liin ei saa lõpuks pidama, peaks see vähemalt ostma kaitsjatele väärtuslikku aega, et end kokku võtta ja saada abi teistelt NATO liikmesriikidelt.
„Selle kindlustatud liini ehitamine võtab kahtlemata aega ja ressursse, kuid selle tõhusus ilmneb Ukraina sõjas, kus väed ei suuda tõhusalt takistusi ületada ja märkimisväärset territooriumi võita,” ütles Palavenis.
„Kuna Balti riikidel puudub kaitse sügavus vaenlase tõrjumiseks, peetaks võitlust territooriumi iga sentimeetri pärast, vajades kaotuste minimeerimiseks inimtekkeliste takistuste ja kindlustuste komplekti,” märkis ta.
Plaan on tugevalt mõjutatud Ukraina sõja käigust, kus mõlemal poolel on viimase aasta jooksul olnud suuri raskusi hästi ettevalmistatud kaitsepositsioonidest ülesaamisega, mis on viinud suures osas kurnavate ja staatiliste rinneteni.
See on omamoodi sõda, mis peaks teoreetiliselt võimaldama NATO-l oma tohutult suuremad ressursid enda kanda võtta ja peatada Venemaa edasitungi, enne kui see saab hoo sisse. Balti riigid on eriti innukad keelama Venemaal võimalused kehtestada oma kaitsemehhanismid igal territooriumil, mida ta vallutab.
„Oleme uurinud Ukraina sõda ja seda, mis on selle taga, et ukrainlaste vasturünnak ei õnnestunud, ja [ka] seda, miks venelased ei saa edasi liikuda Ukraina südame poole,” ütles Tiitus.
„Selle taga on kõikvõimalikud liikuvusvastased meetmed: kraavid, draakonihambad ridamisi, miiniväljad. Kõik töötab,” märkis ta.
„Peamine õppetund on see, et peame leidma viise, kuidas peatada eelkõige Vene soomusüksuste edasitung, sest kui laseme neil jooksma hakata, võib olla juba hilja kõiki riike kaitsta. Sellepärast peame seda alustama oma piiride servast,” lisas ta.
Enamik NATO liitlasi, sealhulgas Saksamaa esimest korda pärast külma sõda saavutab juuliks minimaalse sõjaliste kulutuste eesmärgi, mis on kaks protsenti SKTst.
NATO peasekretär Jens Stoltenberg tervitas juulis Washingtonis toimuva 75. aastapäeva tippkohtumise eel numbreid, mis näitavad alliansi kaitsekulutuste rekordilist kasvu. See tähendab, et 18 NATO riiki 31-st on täitnud või ületanud kulukünnise, sealhulgas Saksamaa ja veel kuus riiki alates 2023. aastast.
„See on järjekordne rekordarv ja kuuekordne kasv võrreldes 2014. aastaga, mil eesmärgi täitsid vaid kolm liitlast,” ütles ta märkides, et Euroopa riigid kulutavad tänavu kaitsele kokku 380 miljardit dollarit. „Me teeme tõelisi edusamme. Euroopa liitlased kulutavad rohkem.”
Sellele järgnes Donald Trumpi märkus, et presidendiks saades ei kaitse ta NATO liitlasi, kes ei kulutanud piisavalt kaitsele, ja julgustaks isegi Venemaad neid ründama.
