Helsingi Ülikool selgitas taaskord välja põhjused, miks soomlased ei tahtnud teises voorus ühe või teise presidendikandidaadi poolt hääletada.
Väärtused tõusid küsitluses mõlema kandidaadi jaoks kõige olulisemaks põhjuseks. Rohkem kui pooled (51%) Helsingi ülikooli kodanikubaromeetrile vastanutest leidsid, et koonderakonna presidendikandidaadi Alexander Stubbi väärtushinnangud mõjutavad suuresti otsust tema poolt mitte hääletada, vahendab Yle.
Väärtused olid ka peamine põhjus, miks roheliste toetatud valijate ühenduse kandidaadi Pekka Haavisto poolt mitte hääletada, kuid mitte nii tugevalt kui Stubbil (45%).
Veidi üle kolmandiku vastanutest oli seisukohal, et Stubb ei ühenda rahvast. See oli olulisuselt teine põhjus Stubbi poolt mitte hääletada ning statistiliselt oluline erinevus kandidaatide vahel. Raskused rahva ühendamisel olid Haavisto (26%) puhul alles seitsmendal kohal.
Küsitluses esitati vastajatele kokku 12 põhjust, sealhulgas kandidaadi parteiline taust, väärtused, partner ja vaated välispoliitikale. Mõlemat kandidaati hindas ligikaudu 600 inimest.
Uuringu veapiir erineb Yle uuringutest, kus veapiir on maksimaalselt kaks protsendipunkti kummaski suunas. Helsingi ülikooli kodanikubaromeetris varieerub veapiir olenevalt küsimusest ühest kuni nelja protsendipunktini.
Küsitluses olid vastajad eelnevalt märkinud, millise kandidaadi poolt nad kavatsevad hääletada. Nad andsid hinnanguid vastaskandidaadi kohta. Osa vastajatest ütles, et hääletaks tühjalt või ei hääletaks üldse. Nemad hindasid mõlemat kandidaati.
Haavisto puhul oli elukaaslane Antonio Flores olulisuselt teine põhjus, miks osa valijaid tema poolt hääletada ei tahtnud. Nii arvas 41 protsenti vastanutest.
Abikaasa oli teine statistiliselt oluline erinevus kandidaatide vahel: Stubbi jaoks pidas vaid neli protsenti vastanutest partnerit väga tugevaks põhjuseks, miks tema poolt mitte hääletada. Stubb elab heteroseksuaalses suhtes.
Varasemad poliitilised skandaalid toodi esile peamise põhjusena mitte hääletada Haavisto poolt (36%). Stubbi puhul mainis skandaale 20 protsenti vastanutest. Erinevus oli märkimisväärne: skandaalid olid Haavisto puhul tähtsuselt neljas, Stubbi puhul alles kaheksas põhjus.
Olulise erinevusena ilmnes uuringus ka kogemuste puudumine. 21 protsenti küsitletutest oli seisukohal, et Stubbi vähesel kogemusel on suur mõju sellele, miks ei taheta tema poolt hääletada. Haavisto jaoks arvas nii pea poole vähem, 12 protsenti.
Kandidaadi erakondlik taust oli Haavisto (39%) puhul olulisem põhjus kui Stubbil (31%). Arvamused kandidaatide välispoliitikast olid küsitluses üsna võrdsed.
Küsitluses ei peetud oluliseks valimisdebattide tulemusi ja kandidaadi sugupoolt. Statistiline erinevus kandidaatide vahel seisnes kampaania tähtsuses: Stubbi jaoks leidis 11 protsenti vastanutest, et kampaania on väga tugev põhjus tema poolt mitte hääletada. Haavisto puhul jäi see nelja protsendi juurde.
