Venemaal leiti Kremli kriitiku Aleksei Navalnõi surnukeha. Asjast teatava Venemaa sõltumatu väljaande Novaja Gazeta Europe andmetel hoitakse Navalnõi surnukeha Salehardi rajoonihaigla surnukuuris.

Viimastel andmetel ei olnud surnukehale vähemalt eilseni lahkamist tehtud.

Nad sõidutasid ta (Navalnõi) surnukuuri, tõid sisse ja panid kaks politseinikku ukse ette. Sama hästi oleksid nad võinud panna üles sildi „siin toimub midagi imelikku”. Muidugi tahtsid kõik teada, mis juhtus, ütles üks anonüümseks jääda soovinud kiirabitöötaja.

Peagi selgus, et tegemist oli Aleksei Navalnõi surnukehaga. Allika sõnul levis pärast seda jutt, et haigla patoloogidel on lahkamiste tegemine keelatud.

Kiirabitöötaja sõnul kuulis ta, et Navalnõi kehal olid verevalumid. Info kohaselt ei tulnud verevalumid peksmisest, kuid Navalnõi oli nende tekkimise ajal veel elus.

Väidetavalt tekkisid verevalumid Navalnõi kehale tema krambihoo ajal kinni hoidmisest.

Novaja Gazeta oli rääkinud Salehardi linna kiirabitöötajaga. Navalnõid hoiti paranduslike tööde koloonias IK-3, mida tuntakse ka nime all „Polaarhunt”.

„Tavaliselt viiakse vanglas surnud inimeste surnukehad otse Glazkova tänaval asuvasse kohtumeditsiini büroosse, kuid antud juhul viidi see mingil põhjusel kliinilisse haiglasse,” ütles kiirabitöötaja.

„Kogenud parameedikuna võin öelda, et vigastused, mida nende nägijad kirjeldasid, tundusid olevat tekkinud krampide tagajärjel,” sõnas ta.

„Kui inimesel on krambid ja teised üritavad teda kinni hoida, kuid krambid on väga tugevad, siis tekivad verevalumid. Nad ütlesid ka, et tal oli rinnal verevalum – selline, mis tuleneb kaudsest südamemassaažist,” rääkis kiirabitöötaja.

„Nii et nad üritasid teda elustada ja ta suri tõenäoliselt südame seiskumise tagajärjel,” ütles parameedik ja lisas: „Kuid keegi ei räägi midagi selle kohta, miks tal süda seiskus.”

Lahkamist ei ole väljaande allikate andmetel veel tehtud.

Varem teatati Navalnõi emale ekslikult, et poliitiku surnukeha asub Salehardi peamises surnukuuris.

Nüüd on perele teatatud, et surma põhjust pole kindlaks tehtud ja tema surnukeha ei saa veel sugulastele matmiseks üle anda.

Navalnõi surma üksikasju on vähe ja need, mis on avalikustatud, on olnud üksteisele vasturääkivad.

Hiljuti teatati, et Navalnõi suri „äkksurma sündroomi”, kuid selle väite kinnituseks ei antud üksikasju.

Vaid kaks minutit pärast seda, kui Navalnõi surmast teatati – kell 14.17 – avaldas Venemaa vanglateenistus avalduse tema surma kohta.

Neli minutit pärast seda väitis Kremli kontrolli all olev Telegrami kanal, et ta suri trombi tagajärjel, ja vaid seitse minutit hiljem rääkis Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov sellest meediale.

Lisaks väitsid Kremli ametnikud Navalnõi emale, et ta suri „äkksurma sündroomi” tõttu, kui ta külastas eile IK-3 Polaarhundi paranduslike tööde kolooniat, kus teda kinni hoiti.

Navalnõi kaaslased ütlevad, et neile ei antud võimalust näha surnukeha, mis jääb võimude kätte kuni juurdluse lõpuni.

Navalnõi advokaadile, kes saabus laupäeval koos Navalnõi emaga Salehardi linna, öeldi vanglast väidetavalt, et surnukeha hoitakse surnukuuris.

Kuid Salehardi surnukuuris viibinud isik eitas hiljem surnukeha olemasolu seal, jättes Putini ühe ägedama kriitiku šokisurma juurde veel küsimärke.

„On ilmne, et mõrvarid tahavad oma jälgi varjata ega anna seetõttu Aleksei surnukeha üle, varjates seda isegi tema ema eest,” ütles tema meeskond Telegrami postituses.

Eile laupäeval, 17. veebruaril väideti, et FSB ohvitserid külastasid Navalnõi vanglat vaid paar päeva enne tema surma.

Vene inimõiguste kampaaniarühma gulagu.net teatel ühendasid kaks luureohvitseri Polaarhundi juures väidetavalt lahti mõned valvekaamerad ja salvestusseadmed.

Kuigi see organisatsioon pole oma usaldusväärsuse poolest tuntud, oli see esimene, kes edastas uudise, et Jevgeni Prigožini Wagneri grupeering värbas Venemaa vanglatest palgasõdureid.

Maailm on Navalnõi kahtlase surma hukka mõistnud ja riigid üle maailma on nõudnud sõltumatut uurimist tema surma kohta.

USA president Joe Biden ütles eile, et „pole kahtlust” et Vladimir Putin on süüdlane Navalnõi surmas. Ta ütles, et USA uurib Venemaa karistamiseks „mitmeid võimalusi”.

Biden ütles 2021. aastal Putinile, et Navalnõi surma tagajärjed on Venemaa jaoks laastavad.

USA suursaadik Moskvas külastas pühapäeval Aleksei Navalnõi ajutist pühamut, kui Venemaa võimud püüdsid takistada austusavaldusi varalahkunud opositsiooniliidrile.

Õigusrühmitused teatasid, et politsei pidas reedel Putini juhtiva kriitiku mälestuseks korraldatud kogunemistel kinni üle 400 inimese.

Suursaadik Lynne Tracy’t pildistati pühapäeval poliitiliste repressioonide monumendi Solovetski kivi juures,, millest on saanud Navalnõi mälestamise koht.

„Leiname täna Solovetski kivi juures Aleksei Navalnõid ja teisi Venemaa poliitiliste repressioonide ohvreid,” teatas USA Moskva saatkond sotsiaalmeedias.

„Avaldame sügavat kaastunnet Aleksei Navalnõi perekonnale, kolleegidele ja toetajatele. Tema tugevus on inspireeriv eeskuju. Austame tema mälestust,” seisis seal.

Eraldi ajutise memoriaali juures, mida tuntakse „Leina müürina”, mis on nõukogudeaegsete repressioonide pronksmonument, oli politsei püstitanud tarad, et tõrjuda leinajaid.

Läheduses oli näha mitukümmend politseinikku, kuid mõned inimesed pääsesid läbi aia ja asetasid lilli, nägi agentuuri AFP reporter.

Poliitilisi vahistamisi jälgiva ja õigusabi osutava inimõiguste rühmituse OVD-Info andmetel oli politsei laupäeva õhtuks enam kui kümnes linnas kinni pidanud 401 inimest.

Venemaa suuruselt teises linnas Peterburis arreteeriti üle 200 inimese, teatas rühmitus.

Kinnipeetute hulgas oli ka Vene õigeusu kirikust sõltumatu apostliku õigeusu kiriku preester Grigori Mihnov-Voitenko, kes teatas sotsiaalmeedias plaanist korraldada Navalnõi mälestusteenistus ja ta arreteeriti laupäeva hommikul kodu juures.

Talle esitati süüdistus miitingu korraldamises ja ta paigutati politsei arestikambrisse, kuid viidi hiljem insuldi tõttu haiglasse, vahendas OVD-Info.

Peterburi kohtud määrasid reedel kinnipeetutest 42-le ühe- kuni kuuepäevase vangistuse, samas kui üheksale määrati rahatrahv, teatasid kohtuametnikud.

OVD-Info andmetel määrati Moskvas vähemalt kuuele inimesele 15-päevane vangistus. Üks isik vangistati ka riigi lõunaosas Krasnodari linnas ja veel kaks Brjanski linnas, teatas rühmitus.

Ühendkuningriik on samal ajal ähvardanud Navalnõi surma tõttu Venemaa vastu kehtestada järjekordsed sanktsioonid, vahendab Daily Mail.

Briti välisminister lord Cameron ühines Müncheni julgeolekukonverentsil teiste G7 ministritega, kutsudes Venemaad üles „täielikult selgitama”, kuidas vangistatud opositsiooniliider suri, seda ajal, kui lääneriikide liidritele avaldatakse survet reageerida.

Välisminister kasutas Saksamaal toimunud kohtumist selleks, et korrata Ühendkuningriigi üleskutset riikidele arestida praegu Läänes hoitavaid Venemaa keskpanga varasid, et rahastada Ukraina ülesehitamist.

Läheneb Venemaa sissetungi teine aastapäev, mida iseloomustab kinnitus, et Putini väed on võtnud täieliku kontrolli rindelinna Avdiivka üle.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski ühines lääneriikide liidritega, süüdistades Navalnõi surmas Moskvat, osutades Putini kriitiku surmale kui järjekordsele meeldetuletusele Venemaa alistamise tähtsusest.

„Seal peaksid olema tagajärjed,” ütles Briti välisminister laupäeval.

„Kui sellised kohutavad inimõiguste rikkumised aset leiavad, siis me vaatame, kas on üksikuid inimesi, kes vastutavad ja kas on üksikuid meetmeid, mida saame kasutusele võtta. Me ei teata neist ette, nii et ma ei saa rohkem öelda. Aga see on see, mida me kaalume,” sõnas ta.