Venemaa on vaja alistada, vägede sisseviimise osas Ukrainasse on vaja säilitada „strateegiline ebamäärasus”, ütles Prantsuse president Emmanuel Macron pärast eilset kriisikohtumist Euroopa ja NATO riikide esindajatega.

Kohtumine oli tingitud olukorrast Ukrainas, kus Vene väed liiguvad kiiresti edasi.

Kohtumisel Élysée’s väljendas Macron eilse esmaspäeva, 26. veebruari õhtul oma „sihikindlust” toetada Ukrainat Venemaa vastu, vahendab Le Figaro.

„Venemaa alistamine on Euroopa julgeoleku ja stabiilsuse jaoks hädavajalik,” ütles Macron pressikonverentsil.

Tegelikult ei tohiks „välistada” lääne sõdurite saatmist kohapeale Ukrainasse, kinnitas Emmanuel Macron, leides siiski, et selle ettepaneku osas ei olnud praeguses etapis „konsensust”. „Täna puudub üksmeel maavägede saatmises ametlikul ja heakskiidetud viisil. Kuid dünaamikas ei tohiks midagi välistada. Teeme kõik vajaliku, et Venemaa ei saaks seda sõda võita,” selgitas riigipea.

Macron ei soovinud Prantsusmaa seisukohast selles küsimuses rohkem rääkida, viidates „strateegilisele ebamäärasusele”. Kuid „Ma ei öelnud absoluutselt, et Prantsusmaa seda ei poolda,” hoiatas ta. „Ma ei kõrvalda tänaõhtuste arutelude ebaselgust nimetuste andmisega. Ütlen, et see oli valikute hulgas ära märgitud,” lisas ta.

Seda võimalust pole Prantsusmaa kunagi varem maininud. Hollandi peaminister Mark Rutte, keda küsitleti Élysée kohtumise lõpus kinnitas, et maavägede saatmise küsimust päevakorras ei olnud.

„Paljud inimesed, kes ütlevad, et mitte kunagi, olid samad inimesed, kes ütlesid kaks aastat tagasi „mitte kunagi tanke, mitte kunagi lennukeid, mitte kunagi kaugmaarakette”,” jätkas Emmanuel Macron. „Märkigem, et oleme sageli kuus kuni kaksteist kuud hiljaks jäänud. See oli tänaõhtuse arutelu eesmärk: kõik on võimalik, kui see on meie eesmärgi saavutamiseks kasulik.”

Prantsusmaa president tuletas sellegipoolest meelde, et Ukraina liitlased „ei sõdi vene rahvaga”, vaid et nad „lihtsalt ei taha lasta neil Ukrainas võita”.

Lääne vägede saatmine Ukrainasse „ei ole praegu üldse päevakorral”, rõhutas Rootsi peaminister Ulf Kristersson päev pärast Emmanuel Macroni avaldust. Ta väitis, et Ukraina poolel pole maavägede järele nõudlust. Nii et „küsimus ei ole aktuaalne”, rõhutas ta, välistamata siiski seda võimalust tulevikus.

Prantsuse riigipea teatas ka, et Ukraina liitlased loovad koalitsiooni kesk- ja pikamaarakettide toimetamiseks Ukrainasse. Ta ütles, et otsustati „luua koalitsioon sügavate löökide ja seega keskmise ja pikamaa rakettide ja pommide jaoks”.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski kurvastas varem, et sai kahjuks vaid 30 protsenti miljonist mürsust, mille Euroopa Liit oli Ukrainale „lubanud”. „Peame üheskoos tagama, et Putin ei saaks meie saavutatut hävitada ega laiendada oma agressiooni teistele riikidele,” teatas Ukraina president.

Emmanuel Macron loetles viis konsensusega „tegevuse kategooriat”: küberkaitse; relvade, sõjaliste võimete ja laskemoona kaastootmine Ukrainas; Ukraina pealetungist otseselt ohustatud riikide, näiteks Moldova kaitse; „võime toetada Ukrainat Valgevene piiril mittesõjaliste jõududega” ja miinitõrje operatsioonid.

Mitmed Euroopa riigid toetavad Tšehhi algatust, mille kohaselt EL ostab laskemoona väljastpoolt Euroopat, et toetada Ukraina sõjategevust, ütlesid esmaspäeval Pariisis Ukraina-teemalisel kohtumisel osalejad. „Tšehhi initsiatiiv naudib suurt toetust mitmelt riigilt,” ütles Tšehhi peaminister Petr Fiala enam kui 25 Kiievi liitlasriiki Elysée presidendipalees kokku toonud kohtumise lõpus.

„See on Venemaale saadetud väga tugev sõnum,” ütles Tšehhi peaminister, kinnitades, et viisteist riiki on valmis ühinema algatusega, mille eesmärk on reageerida Ukraina laskemoona, eriti suurtükimürskude nappusele. Hollandi peaminister Mark Rutte kinnitas, et tema riik panustab Tšehhi plaani „rohkem kui 100 miljonit eurot” ja „teised riigid järgivad” seda teed. „Laskemoona osas on see väga hea Tšehhi algatus, mis seisneb Ukraina jaoks laskemoona ja mürskude ostmises üle maailma,” selgitas Mark Rutte.

Prantsusmaa vastupanuliikumise liider Jean-Luc Mélenchon hindas Emmanuel Macroni teatele reageerides ööl vastu esmaspäeva, et „sõda Venemaa vastu oleks hullus”, hinnates riigijuhi kommentaare vägede saatmise kohta Ukrainasse. „Vägede saatmine Ukrainasse teeks meist sõdijad (…) See tuumariigi sõjakas verbaalne eskalatsioon teise suure tuumariigi vastu on juba vastutustundetu tegu,” protesteeris endine presidendivalimiste kandidaat sotsiaalmeedias. „On viimane aeg pidada läbirääkimisi rahu osas Ukrainas vastastikuse julgeoleku klauslitega,” ta lisas.

Vasakpoolse erakonna LFI riiklik koordinaator Manuel Bompard kritiseeris samuti tugevalt riigipea avaldusi, arvates, et „Prantsuse vägede saatmine Venemaa vastu võitlema on täielik hullumeelsus”.