Luksusnarkootikumina tuntud kokaiini levik Soomes kajastub juba Lapimaal, kus kokaiini kasutatakse eelkõige suusakuurortides.

„Soomes on kokaiini tarbimine üldiselt hakanud suurenema. Ma väidan, et see järgib sama kõverat Lapimaal. Kokaiin on muutunud levinumaks ka suusakuurortides,” ütleb Lapi politsei kriminaalkomissar Tuomo Seikkula.

Tõhustatud uimastivaldkonna kontrollidega leitakse kokaiini sagedamini suusakuurortides kui mujal Lapimaal, vahendab Helsingin Sanomat.

Narkootikumide tarvitamist suusakuurortides seostatakse tavaliselt meelelahutusliku kasutamisega peo narkootikumina kuurortides, kus pidutsetakse. Perede ja vanemate inimeste seas tüüpilisemalt populaarsed keskused ei ole nähtusega seotud.

„Mõned inimesed käivad suusakuurortides vaba aega veetmas ja pidutsemas. Seal, kus on turism ja pidustused, on ka meelelahutus,” sõnab komissar.

Näiteks on juhtumeid, kus politsei on suusakeskuse piirkonnas läbi otsinud puhkemaja ja leidnud mitmest kohast narkootikume, sealhulgas kokaiini.

„Kahtlustatavate selgitus narkootikumide kohta on see, et nad on pidutsenud juba mitu päeva. Et seal on seltskond inimesi ja keegi teine ​​on narkootikume sinna jätnud ning neil pole omanikku,” märgib komissar.

Kokaiini kasutamine suusakuurortides on tõenäolisemalt seotud nii Soome kui välisturistidega. Seikkula sõnul on jutt tüüpiliselt noortest täiskasvanutest, mõlemal poolel kolmekümnendaid eluaastaid.

Tavaline viis on, et kasutajad toovad uimastid ise suusakuurortidesse. Need on hangitud näiteks reisil.

„Suusakuurordis käib samuti narkoäri, mis tähendab, et suusakuurorti võivad narkootikume müüma tulla inimesed ka mujalt Soomest,” sõnab ta.

Politsei on avastanud nii hooajatöötajaid kui ka narkoäriga tegelevaid kohalikke.

Näiteks kokaiini kui amfetamiinist kallimat uimastit seostatakse sageli töötava, heal järjel oleva meelelahutustarbija profiiliga ja see ei pruugi politseile korrarikkumisena tunduda.

Politsei viib suusakuurortide söögikohtades perioodiliselt läbi uimastikontrolli.

„Suusakeskustes ilmneb narkootikumide tarvitamise puhul, et isikud pole ilmtingimata varem politseiga kokku puutunud,” märgib komissar.

Kokaiinitarbijate profiili tõttu on ebatõenäoline, et aine kasutamist nii kergesti tuvastatakse kui teatud teiste uimastite puhul.

„Kontroll on tihedam, kui inimene tõmbab tähelepanu ja tekitab oma käitumise ja olemisega häireid. Kokaiini puhul jääb ilmselt suurem osa selle kasutamisest seetõttu avastamata ja on rohkem varjatud, märgib komissar.

Kokaiinikaubanduse ja -tarbimise kvantitatiivset analüüsi suusakuurortides on keeruline teha ka seetõttu, et selle kohta puuduvad reoveeuuringud.

Kokaiin tuleb Lapimaale eelkõige Rootsi põhjaosast, kus seda on rohkem ja kus seda on senisest rohkem saada.

Kokaiin on Lapimaal siiski vähem levinud uimasti. Selles piirkonnas kasutatakse sagedamini amfetamiini.

Seikkula sõnul on kokaiin lisaks suusakeskustele muutunud levinumaks ka mujal Lapimaal ning see pole enam pelgalt eliidi poolt kasutatav narkootikum. Osaliselt on populaarsuse kasv tingitud sellest, et selle pakkumine on suurenenud ja hind langenud.

Kokaiini tarbimine on viimastel aastatel kasvanud, eriti pealinna piirkonnas. 2022. aasta suvel ületas kokaiinitarbimine Helsingis esimest korda amfetamiini.

Kokaiini on traditsiooniliselt peetud luksuslikuks uimastiks. Kriminaalinspektor Kimmo Sainio Helsingi politseist ütles eelmisel aastal, et kasutuse kasv võib siiski viidata kasutajabaasi laienemisele.

„Ei saa väita, et tegu on näiteks ainult pinnavirvendusega. Kokaiini kasutajaskond on laienenud ja tarbimine on levinud kõikidesse ühiskonnakihtidesse. Ilmselt räägib see ka praegusest üldisest narkomaaniast siin riigis,” märkis Sainio.