Venemaa on valmis kasutama taktikalisi tuumarelvi juba küllalt varakult suurriikide vastasseisus.

Seda paljastavad väljaandele Financial Times lekitatud Venemaa sõjaväedokumendid.

Väljaande poolt nähtud dokumendid on aastatest 2008–2014 ning need kirjeldavad, millistel tingimustel saavad Venemaa relvajõud võtta kasutusele taktikalised tuumarelvad.

Financial Timesi küsitletud ekspertide hinnangul on nende relvade kasutamise lävi palju madalam kui Venemaa on varem avalikult tunnistanud.

Venemaa taktikalised tuumarelvad, mida saab välja lasta maalt, merelt või lennukitelt, on mõeldud piiratud kasutamiseks lahinguväljal Euroopas ja Aasias, erinevalt suurematest „strateegilistest” relvadest, mis on mõeldud USA jaoks. Kaasaegsed taktikalised lõhkepead suudavad vabastada oluliselt rohkem energiat kui 1945. aastal Nagasakile ja Hiroshimale heidetud relvad.

Venemaa relvajõudude stsenaariumides saab taktikalisi tuumarelvi kasutada väga erinevates olukordades.

Financial Timesi nähtud dokumentide järgi saab neid relvi kasutada siis, kui rünnatakse Venemaa territooriumi või kui näiteks 20 protsenti strateegilisi tuumarakette kandvatest allveelaevadest on hävitatud.

Dokumendid näitavad, et tuumarelvade kasutamise operatiivlävi on üsna madal, kui tavapäraste vahenditega soovitud eesmärki ei saavutata, ütles Berliinis asuva mõttekoja Carnegie Russia Eurasia Center direktor Alexander Gabuev väljaandele Financial Times.

Kuigi Venemaa presidendil on ainuõigus anda esimene tuumalöök, on dokumentides sätestatud taktikalise tuumakasutuse madal künnis kooskõlas doktriiniga, mida mõned lääne vaatlejad nimetavad „eskaleerimiseks, et de-eskaleerida”.

Selle strateegia kohaselt võidakse kasutada taktikalist relva, et vältida Venemaa sattumist ulatuslikku sõtta, eriti sellisesse sõtta, millesse võib sekkuda USA. Kasutades seda, mida ta nimetab „hirmu õhutamiseks”, püüab Moskva konflikti oma tingimustel lõpetada, šokeerides riigi vastast väikese tuumarelva varajase kasutamisega või saavutades lahenduse sellega ähvardades.

„Nad räägivad oma vastaste „kainestamisest” – nende varajaste võitude joobumusest välja löömisest tuumarelvade kasutuselevõtuga,” ütles Rahvusvahelise Strateegiliste Uuringute Instituudi strateegia, tehnoloogia ja relvastuskontrolli direktor William Alberque. „Parim viis, kuidas nad arvavad, et saavad seda teha, on kasutada tuumarelvade väiksemat „doosi” palju madalamal lahingutasemel, et vältida eskaleerumist.”

Ukraina ametnikud on väitnud, et Putini tuumaähvardused veensid USA-d ja teisi liitlasi mitte relvastama Kiievit otsustavamalt konflikti alguses, kui NATO arenenud relvastus oleks võinud pöörde Ukraina kasuks pöörata.

Alberque ütles, et Venemaal oleks tõenäoliselt kõrgem lävi taktikaliste tuumarelvade kasutamiseks Ukraina vastu, millel pole oma tuumavõimet ega samas mastaabis maapealset võimekust kui Hiina või USA puhul.

Venemaa juhid usuvad, et kuigi tuumalöök Hiina või USA vastu võib olla „kainestav”, võib see Ukraina konflikti eskaleerida ja viia USA või Ühendkuningriigi otsese sekkumiseni, ütles Alberque. „See on absoluutselt viimane asi, mida Putin tahab.”

Financial Timesi nähtud dokumentidest selgub, et Venemaa on harjutanud tuumarelva kasutamist näiteks Hiina rünnaku korral. Väljaande hinnangul paljastavad Venemaa kaitseplaanid Kremli sügavat usaldamatust Hiina suhtes.

Venemaa ja Hiina on oma majandus- ja sõjalisi suhteid süvendanud, eriti pärast seda, kui Xi Jinping tuli Pekingis võimule aastal 2012. Mõlemad riigid on ka avalikult vastu seisnud või nõudnud USA juhitava maailmakorra muutmist.

Viimase kahe aasta sõda Ukrainas on tugevdanud Venemaa positsiooni Hiina noorema partnerina, kirjutab Financial Times.

Lääneriikides peetakse Hiina ja Venemaa lähenemist ohuks ja välditavaks arenguprotsessiks.

Kuigi toimikud pärinevad 10 aasta tagusest ajast väidavad eksperdid, et need on praeguse Venemaa sõjalise doktriini puhul  endiselt kehtivad. Venemaa sõjaväedokumente näitasid Financial Timesile lääne allikad.