Läänemere põhjast tuli välja võimas muinasehitis – üks suurimatest kiviaja rajatistest Euroopas

Rühm Saksa teadlasi on teinud Läänemere põhjas olulise avastuse Euroopa jaoks. Nimelt leiti Saksamaa põhjaranniku lähedalt Mecklenburgi lahest iidne kiviehitis, mis arvatakse olevat pärit kiviajast.

Blinkerwalli nimeline megastruktuur leiti 21 meetri sügavuselt ligi 10 kilomeetri kaugusel rannikust. Tegemist on umbes kilomeetri pikkuse ja umbes meetri kõrguse kiviaiaga, vahendab Yle.

Teadlaste hinnangul ehitati müür enam kui 10 000 aastat tagasi. See jäi vee alla, kui mere veetase tõusis pärast viimast suurt jääaega 8500 aastat enne meie ajaarvamist.

Teadlaste hinnangul on Blinkerwall üks Euroopa suurimaid ja võib-olla ka vanimaid kiviaegseid ehitisi.

Müür on seni merepõhjas peidus ja seetõttu heas korras püsinud, kirjeldatakse leiu kohta koostatud teadusartiklis.

Asjast teatasid teiste hulgas väljaanded Science Alert ja Science News.

Uuringutega seoses koostatud 3D-modelleerimisel võivad Blinkerwalli jäänused näida tagasihoidlikud, kuid värsket avastust peetakse teaduse jaoks väärtuslikuks.

Teadlaste sõnul näitavad müüri ühtlus ja kivide paigutus, et müüri on ehitanud inimene ega ole kujundanud loodusjõud, näiteks liustikud.

Müür koosnes arvestuslikult täpselt 1673 kivist, millest enamik kaalub alla saja kilogrammi. Leidub ka mitu tonni kaaluvaid rändrahne: konstruktsiooni suurim kivi kaalus hinnanguliselt üle 11 tonni.

Esimesed viited Blinkerwallile leiti juba 2021. aastal ja seejärel laiendati uurimistööd. Uuringuaruanne avaldati veebruaris.

Uurimistöös kasutati muuhulgas kajaloodi. Samuti kaardistati ehitise ulatus veealuste sõidukite ja sukeldujate vaatluste abil.

Mille jaoks siis Blinkerwall ehitati?

Teadlased peavad tõenäoliseks, et müüri kasutati kiviajal jahipidamiseks. See oli lõks, millesse aeti hukkamiseks suuri ulukite karju.

Sarnaseid jahipidamisega seotud struktuure on varem leitud näiteks Saudi Araabiast, Gröönimaalt ja USA-st, kuid mitte Euroopast.

Kiviaegsed megastruktuurid on Euroopas peaaegu tundmatud, kirjutab uurimisrühm.

Uurijate sõnul pakub avastus võimaluse paremini mõista varajaste küttide-korilaste kogukondade elu ja sotsiaalmajanduslikke suhteid.

Kommentaarid
(Külastatud 3,226 korda, 1 külastust täna)