Neli Ameerika senaatorit jutustasid loo, mida Ukraina ametnikud neile Müncheni julgeolekukonverentsil rääkisid: läheduses plahvatab Vene suurtükimürsk, sõdur otsib mudases kaevikus telefonis märke, et USA esindajatekoda kiidaks heaks sõjalise abi.

USA parlamendi kongressi delegatsiooni juht senaator Sheldon Whitehouse ütles, et seda lugu oli südantlõhestav kuulda. „Noorte Ukraina sõdurite jaoks eesliinil on see pidev jututeema,” rääkis senaator sünge hääletooniga, vahendab Politico.

Episood rõhutas läinud nädalavahetusel Baieri pealinnas toimunud Atlandi-üleste ametnike ja kõrgete isikute kogunemist. Iga-aastasel üritusel domineerisid Ukraina halvenevad väljavaated lahinguväljal ja küsimused Ameerika pühendumise kohta Kiievile. Süngust võimendas uudis Vene dissidendi Aleksei Navalnõi surmast, mis saabus ürituse esimesel päeval just juhtide saabumisel.

Paljud poliitikud ja ametnikud kasutasid seda hetke, et avaldada survet, et Ukraina kaotaks sõja ilma 60 miljardi dollari suuruse täiendava USA sõjalise abita, mis praegu parlamendis hääletust ootab. Kuid need ei kõlanud kaugeltki kindlalt selles, milline võiks Ukraina võit isegi selle ponnistuse korral välja näha.

Konverents toimus ajal, kui kindlustunne selle suhtes, kas president Joe Biden suudab Ukraina abistamisega toime tulla, on eriti madal ja vabariiklaste esinumber endine president Donald Trump töötab paketi õõnestamise nimel.

Nüüd on plaan, nagu selgus intervjuudest kaheksa USA seadusandja ja viie välisametnikuga, hoida Ukraina sõjaväge kokkuvarisemise eest.

Paljud hiilisid kõrvale küsimusest, kuidas Ukraina võit välja näeb või millal see juhtuda võib.

USA parlamendi ülemkoja Senati luurekomisjoni esimees senaator Mark Warner ütles, et abipakett muudab Ukraina jaoks „mängu”. Kuid ta keeldus ütlemast, et toetus tagaks Ukraina võidukäigu, öeldes lihtsalt, et Ameerika abi on Kiievi viimane ja parim lootus.

„Ma ei tea, et ukrainlastel oleks lühiajalises perspektiivis muud võimalust saada relvi, laskemoona ja vahendeid, välja arvatud Ameerika Ühendriikidest,” lisas Warner, üks 44-st USA seadusandjast Münchenis.

Lahinguvälja võimaluste ampluaa on endiselt tohutu, kas Ukrainasse voolab rohkem relvi või mitte. „Kusagil Afganistani, venelaste välja tõrjumisega sisuliselt partisanliku sissisõja ja suurte armeede konflikti vahel, nagu meil praegu, on see koht, kus see lõpeb,” ütles Whitehouse.

Ukrainas on suur puudus laskemoonast ja sõduritest. Kümmekond aastat vastu pidanud tugipunkt Avdijivka langes nädalavahetusel venelaste kätte, andes Kremlile esimese suurema võidu alates läinud aasta maikuust. Enne kui Ukraina president Volodõmõr Zelenski vahetas oma riigi sõjaväe juhtkonda, nõudsid kindralid, et president peab mobiliseerima veel 500 000 sõdurit, et pidada sammu suurema ja tugevama Venemaa väega, mis näib olevat valmis kandma tohutuid kaotusi, et võita vaid paarsada meetrit territooriumi.

„Kui Euroopa kodanik loeb, et Ukraina taganes Avdijivkast, peaks ta mõistma üht tõsiasja: Venemaa on tema enda kodule paar kilomeetrit lähemale jõudnud,” ütles Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba intervjuus. „Iga edu, mida Venemaa Ukrainas teeb, toob Venemaa relvad keskklassi eurooplase kodule lähemale.”

USA valitsuse kõrgemad ametnikud väidavad, et Ameerika pühendumus Ukraina asjale ei ole vähenenud. „Putin ei peatu enne, kui teda ei peatata,” ütles USA armee minister Christine Wormuth, kes saabus Münchenisse värskelt pärast seda, kui vaatas, kuidas USA sõdurid treenivad uut Ukraina pataljoni Ameerika baasis Saksamaal. „Ja vastaste jaoks, kes jälgivad Ukrainas toimuvat ja seda, mida see Ameerika tahte kohta ütleb, ei tahaks ma, et nad teeksid järelduse, et me laseme Putini-sugusel liidril teha, mida ta tahab.”

Parim – ja ainus – võimalus selle ärahoidmiseks, nagu väidetakse, on endiselt laual: kongress annab sõjalist abi. „Andke lisa. see on kõik. Hävitame Putini armee. Ukrainlased teavad, kuidas seda teha, nii et aitame neil seda teha,” lisas rahvaesindaja Jason Crow.

Müncheni kinnitasid mõlema partei seadusandjad liitlasele liitlase järel, et parlament annab lõpuks abile rohelise tule, mõned ennustasid, et see toimub juba märtsis. Nad nõudsid, et enamik esindajaid toetaks eelnõud parlamendis. Kuid Mikie Sherrill kartis X-tegurit: vabariiklaste partei liidrit, endist presidenti Donald Trumpi.

„Endine president Trump näib üritavat rööbastelt maha tõmmata toetust praegusele senatis vastu võetud mõlemaparteilisele eelnõule,” ütles esindajatekoja relvajõudude komisjoni liige intervjuus.

President Zelenski, kes oli selle väljavaate pärast ilmselgelt mures, kasutas avalikke võimalusi oma riigi kaitseks. „Meie jaoks on see pakett ülioluline. Me ei uuri praegu alternatiive, sest loodame USA-le kui oma strateegilisele partnerile,” ütles ta laupäeval pressikonverentsil koos asepresident Kamala Harrisega.

Harris kinnitas, et ei ole olemas plaani B, kui seadusandjad ei anna paketile rohelist tuld. „Seal on ainult plaan A.”

Usaldus selle vastu, mida Ukraina suudab saavutada – ja president Joe Bideni vastu – on näiliselt kahe aasta madalaimal tasemel. „USA soovib pilti õnnelikest liitlastest, kes töötavad koos,” ütles üks NATO ametnik, kes, nagu ka mõned teised selles loos, jäi anonüümseks, et avaldada avameelset seisukohta. „Kuid ilma selle tõelise Ameerika toetuseta ja ilma selle juhtimiseta on see väga raske.”

Ukraina ametnikud ei räägi alternatiividest, vaid rõhutavad, et nad vajavad Venemaa tõrjumiseks relvi ja laskemoona – eriti Taurust ja kaugmaa armee taktikalist raketisüsteemi ATACMS. Üks Ukraina parlamendisaadik ütles, et Kiievis ollakse mures Washingtoni juhtimisoskuse puudumise pärast nii täienduse vastuvõtmisel kui ka liitlaste saatmisel ja kaasalöömisel, et saata Ukrainasse rohkem laskemoona. Ametnik oli just tulnud lõunapoolselt rindelt ja ütles, et laskemoona puudumine toob otseselt kaasa Ukraina kaotuse ja sõdurite kaotamise.

Eelmisel aastal Müncheni julgeolekukonverentsil oli närvilisust tunda, kuid mitte nii kõikehõlmavalt. USA ja tema liitlased olid koondunud Ukraina kaitsele, võttes Venemaalt tagasi vallutatud territooriumi ja valmistudes otsustavaks vastupealetungiks. Ees ootas pikk tee, kuid võitlus arenes positiivses suunas. Vaid mõni päev pärast seda käis Biden Varssavis pärast üllatusvisiiti Zelenskiga Ukrainas, teatades, et „Kiiev on uhke, on võimas ja mis kõige tähtsam, on vaba”.

Kuid vasturünnak ebaõnnestus ja maasõda seiskus, pannes nii Ukraina kui ka Venemaa väed mängima suurtükiväe pingpongi 1000-kilomeetrisel rindel. Kiiev on Mustal merel rohkem edu saavutatud, uputanud mitu Vene laeva strateegilisel veeteel, kuid see ei aidanud oluliselt parandada kulgeva sõja käiku. Keegi kummalgi pool Atlandi ookeani – ja eriti Kiievis ja Moskvas – ei oska ennustada, mis ees ootab.

„Meil on Venemaa probleem olenemata sellest, kuidas sõda lõpeb,” ütles NATO sõjalise komitee esimees admiral Rob Bauer, kes hoiatas ka, et kuigi Lääs „võis 2023. aastal olla sõja suhtes liiga optimistlik”, siis meie peame olema 2024. aastal ettevaatlikud, et mitte olla liiga pessimistlikud.

Ebakindlus on andnud Ukraina skeptikutele jõudu. Nad nõuavad, et USA sulgeks kraani ja keskenduks selle asemel koduväljale. Senaator J.D. Vance, kes saabus Münchenisse, et pakkuda vastuseisukohta ütles, et toetab Kiievi võitlust, kuid Ameerika ei suuda toota piisavalt relvi Ukraina relvastamiseks ja USA kaitsmiseks samal ajal.

„Euroopa peab olema enda kaitsmisel veidi isemajandavam,” rõhutas ta väljaspool konverentsi toimumispaika peetud pressikonverentsil. „Te peate üles astuma. Ameerika poliitikas on pöördepunkt, mis keskendub Ida-Aasiale. Seda reaalsust arvestades peavad eurooplased võtma agressiivsema rolli.”

Enamik seadusandjaid aga ei tahtnud Münchenist lahkuda lootust andmata. Ikka ja jälle lükkasid nad tagasi idee, et Ukraina on pöördumatult kaotamas.

„Ma ei saa aru, kuidas Venemaa kunagi selle sõja võidab. Nende võitmise definitsioon on riigi ülevõtmine ja selle okupeerimine. Nad ei kavatse kunagi Ukrainat okupeerida,” ütles  senati välissuhete komitee kõrgeim vabariiklane, Idaho senaator Jim Risch. „Sõjad lõpevad, kui üks või mõlemad pooled on võidelnud kuni kurnatuseni ja siis istuvad maha ja räägivad. Kumbki pool pole veel sealmaal.”

Ja Whitehouse väitis, et Ukraina ei lõpeta kunagi Venemaale vastupanu osutamist, isegi kui ta ei saa rohkem toetust: „Sõna otseses mõttes on null võimalust, et ukrainlased alluvad rahumeelselt Vene okupatsioonile.”