4-aastase lapse surmaga seoses esitatud süüdistus paljastas šokeeriva uue detaili lapse surma võimaliku põhjuse kohta. Prokurör usub, et kahtlustatav tapmine pandi toime mitme päeva jooksul.

Ringkonnaprokurör Osmo Mannineni sõnul on väidetav vägivald lapse suhtes kestnud umbes neli päeva, 4.-8. juunil 2023, vahendab Iltalehti.

See muu vägivald on seotud sama juhtumiga, ütles Manninen.

Joensuus elanud lapse šokeeriva saatuse üksikasju ei avalikustata enne, kui süüdistus on ette loetud veidi enam kui nädala pärast. Küll aga on teada, et laps suri vägivalla tagajärjel. Tema keha oli kaetud ulatuslike sinikate ja põletushaavadega. Põletushaavad tekkisid surma ajale väga lähedal.

Väikese poisi tapmises süüdistatakse tema ema ja kasuisa. Süüdistuse esitamisel jõudis prokurör suhteliselt erandliku lahenduseni, kui otsustas esitada emale ja isale süüdistuse erinevate kuriteo nimetustega.

Kasuisa süüdistatakse 4-aastase lapse mõrvas, ema aga tapmises. Prokurör esitas paarile süüdistuse jaanuari lõpus.

Politsei uuris asja kogu aeg kui mõrva. Ema kuriteo nimetus muutus alles siis, kui süüdistus esitati.

Üldiselt eeldab mõrv kui nimetus, et tegu on eriti jõhker või julm või planeeritud. Tegu tuleb ka tervikuna ennekuulmatuks pidada. Tapmine on leebem termin kui mõrv.

Pidin tegema sellise piirangu osapoolte kavatsuste ulatusega seoses. Asi on selles, kui kaugele osapooled on läinud. Üks neist ulatub vähemalt minu meelest kaugemale, kommenteeris prokurör Manninen juba teisipäeval.

Kriminaal- ja menetlusõiguse professor Matti Tolvanen ei suuda vähemalt kohe meenutada sarnast juhtumit, kus sama juhtumi eest esitati süüdistus kahe erineva nimetusega.

Sarnasele olukorrale on kõige lähemal 2018. aastal Oulu kruusaaugu juhtum, arvab Tolvanen. Toona oli noormees sunnitud oma venna maha laskma. Tulistaja mõisteti süüdi surmamises, kuid sundijad mõisteti süüdi mõrvale kihutamises ja sellele kaasaaitamises.

Surmamine kui kuriteonimetus tähendab tapmist, mis on toime pandud kergendavatel asjaoludel.

Seda juhtub harva, et sama tapmise puhul kasutatakse erinevaid nimetusi, märgib Tolvanen. Ta tuletab meelde, et prokuröridel on alati parim teave nende menetletavate juhtumite kohta ja suur vastutus.

Prokuröril on selleks kindlasti mõjuvad põhjused, sõnab ta.

Tolvanen mõtiskleb üldisel tasandil, et teo viis ja teo jätkamine võivad mõjutada tapmise ja mõrva menetlemist.

Võib isegi juhtuda, et kõigepealt tegutseti koos ja siis jätkas teine ​​üksi eriti jõhkralt või piinavalt, toob ta näite.

Praktikas tähendab tapmissüüdistus ka seda, et süüdistatavale ei saa kõnealuse kuriteo eest karmimat karistust määrata – kui isik jääb süüdi.

Sellest oleks kahju, kui pärast kohtuprotsessi on mõnel juhul selline pilt, et oleks võinud isegi karmima karistuse määrata. Selliseid juhtumeid on nähtud isegi riigikohtus, märgib professor Tolvanen. Ta lisab, et huvitatud osapooled ehk surnud lapse eestkostjad saavad soovi korral nõuda kohtuotsust mõrva kohta.

On üsna tavaline, et prokurör süüdistab tapmises ja huvitatud osapooled nõuavad mõrvaotsust. Mõnikord juhtub isegi, et huvitatud osapoole nõue läheb läbi, selgitab Tolvanen.

4-aastase lapse surm Joensuus vapustas möödunud suvel kogu Soomet.

Väikese lapse kohutav saatus selgus neljapäeval, 8. juunil, kui kasuisa helistas häirekeskusesse. Mees teatas elutust lapsest ja palus kiirabi.

Veerand tundi hiljem leidsid päästjad Joensuus Rantakyläs asuvast korterist elutu 4-aastase lapse. Lapsel olid jubedad vägivalla jäljed.

Vigastusest kuni võimaliku surmahetkeni võis mööduda mitu tundi, ütles kriminaalkomissar Petri Tirronen detsembris Iltalehtile.

Ema ja kasuisa peeti kohe kinni. Järgmisel päeval võeti nad kohtu otsusega vahi alla ja sellest ajast on neilt vabadus võetud.

Lisaks tapmisele süüdistatakse ema narkokuriteos ja varguses, kasuisa süüdistatakse samuti narkokuriteos ja vargusele kihutamises. Nende kahtlustatavate kuritegude toimepanemise aeg on 2022. aasta oktoobrist 2023. aasta suveni.

Kahtlustatakse, et need kaks on narkootikume müünud.

Lisaks ema ja kasuisa seotusele uurib politsei lastekaitse kohustusi. Iltalehti andmetel oli pere lastekaitse klient.

Sotsiaalteenistuse vastutust uurib keskkriminaalpolitsei. Seega pole siiani kindlust, kas ametnikke kuritegudes kahtlustatakse. Keskkriminaalpolitsei eeluurimine on veninud, sest dokumentide kättesaamine teistelt ametiasutustelt on võtnud aega.