Ukraina sõjaväelased seisavad silmitsi jalaväe kriitilise puudusega, mis põhjustab kurnatust ja moraali langust rindel, teatasid sõjaväelased sel nädalal, mis on Kiievi jaoks ohtlik uus areng peaaegu kaks aastat väldanud verises sõjas Venemaaga.

Viimastel päevadel üle rindejoone antud intervjuudes ütlesid ligi tosin sõdurit ja komandöri väljaandele Washington Post, et personalipuudus on praegu nende kõige kriitilisem probleem, kuna Venemaa on taastanud ründeinitsiatiivi lahinguväljal ja hoogustanud rünnakuid.

Üks Ukraina idaosas sõdiva mehhaniseeritud brigaadi pataljoniülem ütles, et tema üksuses on praegu vähem kui 40 jalaväelast – sõdurid, kes on paigutatud kaitsekraavidesse, mis hoiavad tagasi Venemaa rünnakud. Täisvarustuses pataljonis on üle 200 võitleja, ütles komandör.

Ühe teise brigaadi jalaväepataljoni ülem ütles, et tema üksus on samamoodi ammendunud. Intervjueeritud sõdurid soovisid jääda anonüümseks, kuna neil ei olnud luba avalikult esineda ja nende kommentaaride eest võidakse maksta kätte.

Teated teravast sõjaväelaste nappusest tulevad ajal, mil president Volodõmõr Zelenski valmistub välja vahetama oma sõjaväeülemat kindral Valeri Zalužnõid, kusjuures üks peamisi lahkarvamusi on selles, kui palju uusi sõdureid Ukraina peab mobiliseerima.

Ukraina presidendi kantselei keeldus kommentaaridest, soovitades pöörduda küsimustega kaitseministeeriumisse, mis omakorda suunas küsimused Ukraina sõjaväe peastaabile. Peastaap kommentaaripalvele ei vastanud.

Zalužnõi ütles Zelenskile kahe asjaga kursis oleva inimese sõnul, et Ukraina vajab ligi 500 000 uut sõdurit, kuid president on selle väite nii eraviisiliselt kui avalikult ümber lükanud. Zelenski on öelnud, et soovib Ukraina sõjaväe juhtkonnalt rohkem õigustust selle kohta, miks on nii palju uusi mobiliseerituid vaja, ning on väljendanud ka muret selle pärast, kuidas Kiiev neile palka maksab.

Lääne partnerite rahalist abi ei saa kasutada sõdurite palkade maksmiseks ja Ukraina eelarve on niigi pinge all, president Bideni pakutud 60 miljardi dollari suurune abipakett on Kongressis toppama jäänud. Euroopa Liit kiitis eelmisel nädalal heaks 50 miljardi euro suuruse abi pärast seda, kui Ungari peaministri Viktor Orbani vastuseisu tõttu viibis abi andmise otsus nädalaid.

Arutelu Kiievis mobilisatsiooni üle – ja millisel määral peaks riik seda kiirendama – on rindel olevad sõdurid välja vihastanud.

Pataljoni ülem Oleksandr ütles, et tema üksuse kompaniid on keskmiselt mehitatud umbes 35 protsendi ulatuses sellest, mis peaks olema. Rünnakubrigaadi teine ​​pataljoniülem ütles, et see on tüüpiline lahinguülesandeid täitvatele üksustele.

Küsimusele, kui palju uusi sõdureid ta on saanud – kui mitte arvestada neid, kes on pärast vigastusi naasnud –, vastas Oleksandr, et tema pataljoni saadeti viimase viie kuu jooksul viis inimest. Tema ja teised komandörid ütlesid, et uued värvatud on tavaliselt halvasti välja õpetatud, tekitades dilemma, kas saata keegi kohe lahinguväljale, sest abiväge on nii hädasti vaja, kuigi nad saavad kogemuste puudumise tõttu tõenäoliselt vigastada või surma.

„Kõige aluseks on inimeste vähesus,” ütles Oleksandr.

„Mis edasi saab? Ma ei tea,” lisas ta. „Positiivset väljavaadet pole. Absoluutselt mitte ühtegi. See lõppeb suure surmaga, üleüldise läbikukkumisega. Ja ma arvan, et kõige tõenäolisemalt kukub rinne kokku nagu 2022. aastal vaenlase jaoks Harkivi oblastis.”

Aasta 2022 sügisel kasutasid ukrainlased ära nõrka kohta Venemaa rindejoonel, kus Moskva väed olid alamehitatud, ja suutsid vabastada suurema osa riigi kirdeosa oblastist ühenädalase kiire septembripealetungiga. Venemaa president Vladimir Putin vastas piinlikule lüüasaamisele oma riigis mobilisatsiooni väljakuulutamisega.

Ukraina parlament vaatab praegu läbi mobilisatsiooniseaduse eelnõud, mis alandab värvatavate vanuse alampiiri 27-lt eluaastalt 25-le. Kuid nii seaduseelnõu kallal töötavad seadusandjad kui ka sõdurid on tunnistanud, et Kiiev on teinud viletsat tööd, et selgitada avalikkusele, miks on vaja rindele saata rohkem inimesi.

Selle asemel on sõnumid olnud segadust tekitavad, Zelenski ja Zalužnõi on avalikult üksteisele vastu rääkinud ja loonud sisetüli mulje.

Zelenski vallandas augustis kõigi Ukraina piirkondlike sõjaväe värbamisbüroode juhid, viidates murele korruptsiooni pärast. Kuid kuna mõned neist ametikohtadest jäid tühjaks, siis mobilisatsioon peatus, ütles kõrge sõjaväelane. Rindeülemad kinnitasid, et neile on sügisest saadik uusi inimesi saabunud vähe.

„Meil on personaliga otseseid probleeme,” ütles jalaväepataljoni ülema asetäitja Mõkõta. „Sest see on sõda ja kaitses olev jalavägi on suremas.”

„Räägin oma sõpradega, ka teiste üksuste ohvitseridega ja jalaväelastega; see on peaaegu igal pool sama olukord,” lisas Mõkõta.

Probleemiks on ka laskemoona ja relvade nappus. Komandör, kelle üksus viidi hiljuti uude rindeossa Ukraina idaosas ütles, et sai kahe haubitsa jaoks 10 mürsku. Zelenski tunnistas, et suurtükiväe laskemoona tarned on aeglustunud, kuna Euroopal on raskusi Ukraina vajaduste rahuldamiseks piisava hulga mürskude tootmisega ja abipakett on Washingtonis endiselt seiskunud.

Isikkoosseisu puudusel võib olla doominoefekt, teatasid kohapeal viibivad Ukraina sõdurid.

Eriti talvel, kui ilmastikuolud on rasked, tuleks jalaväelasi umbes kolme päeva tagant vahetada. Kuid kuna üksustes napib sõdureid, pikendatakse lähetusi – või tagalasse mõeldud isikkoosseis surutakse rindeteenistusse vaatamata sellele, et nad pole selleks ette valmistatud. Ülekoormuse tõttu vaimselt ja füüsiliselt kurnatud sõjaväelased ei suuda oma positsioone kaitsta, võimaldades Venemaal – kellel on rohkem inimjõudu ja laskemoona – edasi liikuda.

„Keegi peab neid asendama,” ütles pataljoniülem Oleksandr. „Kedagi pole neid asendamas, nii et nad istuvad seal rohkem, nende moraal langeb, nad jäävad haigeks või saavad külmakahjustusi. Nad hakkavad otsa saama. Pole kedagi, kes neid asendaks. Eesliin mureneb. Eesliin murdub. Miks me ei saa neid asendada? Sest meil pole inimesi; keegi ei tule sõjaväkke. Miks keegi sõjaväkke ei tule? Sest riik ei öelnud inimestele, et nad peaksid sõjaväkke minema. Riik ei suutnud inimestele selgitada, et nad peaksid sõjaväkke minema. Need, kes teadsid, et peavad minema, on kõik juba otsa saanud.”

Venemaa kõige intensiivsemate rünnakute kohas Avdijivkas võidelnud rühmaülem Serhi (41) ütles, et teda ja tema mehi vahetatakse üha harvem kolme päeva tagant välja. Sagedamini möödub viis päeva – või isegi 10.

Ühe teise brigaadi pataljoniülema asetäitja Dmõtro ütles, et tema jalaväelased saavad pärast 5–10-päevast rivis olekut tavaliselt kaks päeva puhkust ja kuna enamik tema sõdureid on üle 40-aastased, suurendab nende vähene füüsiline võimekus probleeme.

„Sa tunned seda; inimesed on kurnatud nii moraalselt kui ka füüsiliselt,” ütles Serhi. „See on väga raske, ilmastikutingimused, pidev pommitamine. Sellel on suur mõju inimese psüühikale.”

Rotatsioonide puudumine on probleem kogu Ukraina sõjaväes – mitte ainult eesliinil olevatele jalaväelastele. Sõdurid võivad saada paar päeva puhkust, et koju minna ja oma perekonda näha, kuid harva rohkem. Nad ütlevad, et on endiselt motiveeritud võitlema Vene sissetungijate vastu, aga ka seda, et nad vajavad puhkust ja rohkem mehi enda kõrvale.

Zelenski on palunud sõjaväel ja parlamendil valmistada ette seadus nende demobiliseerimiseks, kes on võidelnud peaaegu kaks aastat. Eelnõu kallal töötavad parlamendiliikmed on öelnud, et arutavad 36 kuud rindel olnud sõdurite vabastamise ehk demobiliseerimise plaani. Kuid see eeldaks teiste inimeste saatmist nende asemele.

„Iga sõdur mõtleb sellele mehele, kes käib ringi Dnipros, Lvivis või Kiievis,” ütles Mõkõta. „Nad mõtlevad nende peale ja tahavad ka puhata. Muidugi torkab neile pähe mõte: mõned tüübid lihtsalt jalutavad seal ringi, aga me oleme siin.”