Värske uuringu kohaselt võib suur ookeanihoovuste süsteem kokku kukkuda. See võib kaasa tuua dramaatilised tagajärjed ja ka Soomes võib temperatuur kümnete kraadide võrra langeda.

Uuringu aruannet vahendab teiste seas CNN.

Soome ilmateenistuse grupijuht ja eriteadlane Joonas Merikanto ütleb, et muutust pole kohe oodata, vahendab Ilta-Sanomat.

Merehoovustes on märgatav trend, et need nõrgenevad. Kuid neil pole praegu kliimale dramaatilist mõju. Kui kollaps juhtub, on sellel suur mõju, ütleb Merikanto.

Ajakirjas Science Advances avaldatud uuringus hoiatavad teadlased, et Atlandi ookeani hoovuse süsteemi (AMOC) kadumisel võivad olla katastroofilised tagajärjed.

Kui see juhtub, oleksid Soomes hoopis teised tingimused, ütleb Merikanto.

Hoovused mõjutavad kogu maailma kliimat. Näiteks Golfi hoovus, mis soojendab ka Soomet, on osa hoovustest.

Mered mõjutavad kliimatingimusi ning koos merehoovustega tuuakse soojust atmosfääri ja sealt koos tuultega Soome.

Hoovused kannavad ookeanides suurel hulgal energiat ekvaatorilt põhja poole. Merikanto sõnul toimivad hoovused kahel viisil, need justkui reageerivad temperatuuride erinevustele ja vee soolsuse erinevustele.

Vooluhulkade vähenemise tagajärjel võib temperatuur mõnel pool Euroopas langeda sajandi jooksul kuni 30 kraadi võrra, selgub uuringust. Lõunapoolkeral tõuseks temperatuur järsult.

Ükski kohanemisvahend ei suuda nii kiirele temperatuurimuutusele vastu pidada, kirjutavad teadlased CNN-i teatel.

Ka viimased uuringud on andnud murettekitavaid märke, et hoovused on muutuste suhtes tundlikumad kui seni arvatud.

Atlandi ookeani hoovus on kliimasüsteemi võimalik pöördepunkt, mis võib muutuda globaalse soojenemise ja Gröönimaa sulamise tagajärjel, ütleb Merikanto.

Lahtiseks jääb tema sõnul küsimus, kas hirmutav muutus tuleb selle sajandi jooksul.

Teadlased on hoovuste nõrgenemise eest hoiatanud juba pikka aega. Kliimamuutus soojendab ookeani ja sulatab jääd, mis häirib sooja ja soola tasakaalu meres. Tasakaal määrab hoovuste tugevuse.

Näiteks Gröönimaa sulades lisandub palju magedat vett, mis vähendab vee soolsust, mis pidurdab tulevast merevoolu, ütleb Merikanto Soome meteoroloogiainstituudist.

Temperatuurid on kogu maailmas juba tõusnud. Soome meteoroloogiainstituudi avaldatud pressiteate kohaselt on Soomes täheldatud rekordiliselt soojadel kuudel globaalset soojenemist. Näiteks 2023. aasta september oli Helsingi mõõtmisajaloos kõige oojem.

Meil ​​oli eelmine aasta tõesti murettekitav. Aasta oli kogu maailmas rekordiliselt soe, ütleb Merikanto.

Rekordisoe aasta tuli tema sõnul veidi ootamatult ning algselt pidi rekordsoe olema vaid 2024. aasta.

„On väga üllatav, kui tänavu ühtegi rekordit ei purustata,” ütleb Merikanto.

Ajakirjas Atmospheric Science Letters avaldatud uurimuse kohaselt muutsid inimtegevusest tingitud kliimamuutused rekordiliselt sooja kuu umbes 1,4 kraadi võrra soojemaks ja kümme korda tõenäolisemaks võrreldes kliimamuutusteta olukorraga.

Eeslmise, 2023. aasta september oli kogu maailmas rekordiliselt soe. Uuringu kohaselt on kliimamuutuste mõju näha ka teistel kuudel.

Kaisaniemi ilmajaamas oli kuu keskmine temperatuur 15,8 kraadi, mis ületas 1934. aastast pärit senise rekordi ligi kraadi võrra.

Merikanto sõnul ei ole kliimamuutuste mõju Soomes elanikkonnale nii kahjulik kui mitmel pool mujal.

Üleujutuste ja kuumalainete tõttu sureb praegu märkimisväärsel hulgal inimesi. Süsteem läheb sassi ja see on lahutamatu osana seotud looduse kadumisega, ütleb Merikanto.

Paljud teadlased usuvad, et AMOC aeglustub kliimamuutuste tõttu ja võib isegi peatuda.

Hoovused kannavad sooja vett troopikast kauge Põhja-Atlandi poole, kus vesi jahtub ja muutub soolasemaks. Pärast seda vajub see sügavale merre ja suundub lõunasse.

See [uuring] kinnitab, et AMOC-il on murdepunkt, mille järel see laguneb, kui Põhja-Atlandi ookeani lahjendatakse mageveega, ütleb Stefan Rahmstorf, kes CNN-i andmetel uuringus ei osalenud.

Siiski jääb ebaselgeks, millal ja kui kiiresti võib ookeanihoovuste kadumine toimuda. Atlandi ookeani hoovusi on tähelepanelikult jälgitud alles alates 2004. aastast. Küll aga on teada, et vool on varemgi nõrgenenud, näiteks jääaegadel.

Aegridade jooksul on täheldatud selget ookeanihoovuste nõrgenemist, kuid kuna aegrida on lühike, on raske öelda, mis on loomulik variatsioon ja mis kadumine, leiab Soome meteoroloogiainstituudi asjatundja Merikanto.

Siiski on uuringute järgi juba märke voolusüsteemi hääbumisest.

Merikanto sõnul on üheks selliseks näitajaks see, et loomulik varieeruvus erinevate aastate vahel on suurenenud ja see võib ennustada suuremat muutust tulevikus.

Aastal 2021. aastal avaldatud varasema uuringu kohaselt on voolusüsteem nõrgem kui kunagi varem tuhande aasta jooksul.

Eelmise, 2023. aasta juulis avaldatud uuringu kohaselt võib AMOC kokku kukkuda sajandi keskel või juba 2025. aastal Samas on uuring pälvinud ka kriitikat.